Nõukogude okupatsiooniga kaasnenud juuniküüditamine, Teise maailmasõja aegsed mobilisatsioonid, Läände põgenemine, uus Nõukogude okupatsioon koos uue küüditamise ja repressioonilainega andis eesti rahvale hoobi, millest toibumine võttis aega paarkümmend aastat, kirjutas Õhtuleht.

1989. aasta rahvaloendus tuvastas, et 12. jaanuaril elas Eestis 963 281 eestlast, moodustades toonasest rahvastiku koguarvust (1 565 662 inimest) 61,5 protsenti.

Sealt edasi algas uuesti eestlaste arvukuse langus, sest kui taasiseseisvumine tõigi väikese beebibuumi, siis kokkuvõttes oli eelmise sajandi lõpukümnendil iive negatiivne, lisaks ka väljaränne.

1. jaanuaril 2012 oli Eesti rahvastik statistikaameti hinnangul 1 316 541 inimest, aga selle numbri arvutamisel pole osatud arvestada inimestega, kes ei ole registreerinud oma Eestist ärakolimist.