Vene õpilasfoorumid: eesti keele õpetamisel oleks vaja rohkem praktikat
"Raskustega puutuvad gümnaasiumis, kus õppetöö käib sellest õppeaastast peamiselt eesti keeles, kokku eelkõige need õpilased, kellel varem ei olnud mitte mingisugust eesti keeles õppimise kogemust. Valdav enamik meie foorumites osalenutest arvas, et üleminekuga võiks alustada võimalikult varem, kas või esimesest klassist alates, ja lisada uusi aineid juurde ükshaaval, mitte gümnaasiumiastmes kõik korraga," sõnas Õpilasesinduste assamblee esinduskogu liige Nadežda Savtšuk.
Tema sõnul on eestikeelsele õppele ülemineku olukord piirkonniti selgelt erinev. Kui Tartus toimunud foorumil rääkisid vene koolinoored haridusministeeriumi kõrgele ametnikule ladusas eesti keeles oma koolide edulugusid keelekümblusest, siis nende Ida-Virumaa eakaaslased olid mures selle pärast, et eesti keele tundides tuubivad nad aastate kaupa grammatikareegleid, aga keelepraktikat, mis aitaks õpitut kinnistada, on koolis väga vähe ja koolivälisel ajal Narvas või Sillamäel veelgi vähem.
"Kirde-Eesti õpilased arvasid, et kunstiõpetust, muusikat, kehalist kasvatust või inimeseõpetust võiks juba põhikoolis omandada eesti keeles, et oleks rohkem võimalust keelt praktiseerida ning et gümnaasiumis ja hiljem kõrgkoolis oleks lihtsam õppida. Samuti tahaksid noored osaleda rohkem koolivälistes ühisprojektides eesti eakaaslastega, et tekiksid sotsiaalsed sidemed ja jällegi uued võimalused eesti keeles suhelda," lisas Savtšuk.
Õpilasesinduste assamblee korraldas sel nädalal õpilaste foorumeid Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Sillamäel ja Narvas, kus hariduspoliitika reformide mõju arutasid haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega kokku üle saja venekeelse õpilase. Õpilaste arutelude põhjal tekkinud ettepanekud koondatakse poliitikadokumenti, mis esitatakse 16. veebruaril toimuval Õpilasesinduste assamblee suurkogul haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole.
