Minister rääkis ETV saates „Foorum“, et kirjad tulevad endiselt ja pakke saab endiselt kätte, kuid see toimub teisi kanaleid pidi.

„Tähtis on, et inimene saab teenuse kätte, ei ole oluline, kas inimene saab sularaha pangaautomaadist, poest või postipangast,“ kõneles Kiisler.

Ta tõi näiteks, et kui postkontoris ostetakse kuu aja jooksul seitse marki, siis on väga raske öelda Eesti Postile, et „hoiame selle kontori lahti“.

Kiisler viitas maaelu arengu aruandele, millest selgub, et inimesed liiguvad palju suuremal alal ja nende tarbimisharjumused on muutunud. „Inimesed käivad tööl kodust kaugemal ja nad teevad ka sisseostud kaugemal,“ tõi ta näiteks.

Kiisleri sõnul käivad paljud tööl umbes pooletunnise autosõidu kaugusel ning paljud oleks valmis tööl käima ka tunniajase autosõidu kaugusel. Eesti mõistes on tema sõnul loogiline ala maakond – kui maakonna keskus on tugev, siis saab seal käia nii tööl, kui teenuseid tarbimas.

„Me võime igasugu hookus-pookusi teha, aga reaalselt peavad omavalitsused olema tugevamad,“ ütles Kiisler. Tema sõnul ei ole alla 2000 liikmega omavalitsused tugevad ja ühel hetkel tuleb need valusad liitmisotsused ära teha.

Riigikogu opositsioonilise sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Kalvi Kõva rääkis, et kõige põhjuseks on inimeste arvu vähenemine maal.

„Kui on vähe inimesi, siis hakatakse kokku tõmbama nii era- kui riigisektori teenuseid,“ tõdes ta. Tema sõnul on esimene kokkutõmbamise ring Eestile juba peale tehtud ja nüüd hakatakse jõudma vallakeskuste tasemele.

„Loomulikult tekitavad kõik sulgemised allakäigutrepi efekti,“ kõneles Kõva. „Kui inimene näeb, et kooli pole, postkontorit pole, pangaautomaati pole, siis ta kolib sealt ära.“