Heinte sees asemel puhanud tudengid aga Pajuste sõnul külma ei kartnud, kuna tema saabudes noored magasid ning külm neid hommikul kella kaheksaks üles ajanud polnud. "Tudengid magasid mõnusalt nahkade vahel," rääkis ta.

Seni pole Pajuste kinnitusel tulnud pähegi mõtet, et külma tõttu võiks projekti varem lõpetada. Siiski märkis ta, et muret teeb ving, mis maja kütmisest sisse jääb. Noored pole küll enesetunde üle kurtnud, kuid mainisid siiski väikest peavalu. Väljas on küll palju värsket õhku, kuid see on samas krõbedalt külm.

Pajuste märkis, et plaanitud nädal püütakse siiski vastu pidada. Hädaolukordadeks on aga olemas ka telefon, millega saab vajadusel abi kutsuda.

Pajuste sõnas, et kuna olukord on noorte jaoks äärmuslik, siis on tegu ellujäämiskursusega. Antud oludes püütakse ka oma elu võimalikult mugavaks muuta.

Päeval korjatakse kütmise tarvis tuulest murtud oksi, nõnda saab põld ka puhtamaks, ütles Pajuste. Söögitegemiseks on varutud juurvilju, nagu kaalikaid ja porgandeid, kaunvilju ning sealiha. Näiteks läätsed on väga toitvad. "Söögitegemine võtab törts rohkem aega," rääkis Pajuste, kuidas noored päevi sisustavad.

Lisaks tehakse näputööd, üks neiu meisterdab endale näiteks nõeltehnikas kindaid ning üks noormees puulusikat. Nii sisustatakse oma päevi ise ning elatakse teistmoodi elu, nentis Pajuste. Õhtul askeldatakse peeruvalgel. Ühest peerust jätkub valgust umbes viieks minutiks, hindasid noored, kellel ajataju tarvis kellasid kasutada praegu pole.