Lisaks Suurbritanniale jäi euroliidu rahandusleppest kõrvale ka Tšehhi

Euroopa Liidu 27 liikmesriigist 25 nõustusid ühinema fiskaalleppega, mis teeb finantsdistsipliini riikidele kohustuslikuks. Allakirjutamisest keeldusid Tšehhi ja Suurbritannia.

Suurbritannia peaminister David Cameron teatas, et tema valitsus asub tegutsema, kui lepe seab ohtu Suurbritannia huvid. Cameronil on endiselt „seadusandlikud mured“ Euroopa Liidu institutsioonide kasutamise üle fiskaalleppe täitmise järelevalves, teatab BBC News.

Tšehhid viitasid oma keeldumise juures põhiseaduslikele põhjustele, teatas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Analüütikute sõnul võib Tšehhi euroskeptikust president Václav Klaus leppele allakirjutamisest keelduda.

Leping annab Euroopa kohtule õiguse kontrollida leppest kinni pidamist ja määrata reeglite rikkujatele trahve. Samuti sõnastatakse Euroopa Komisjoni roll rahvuslike eelarvete järelevalvajana.

„On hea, et uus lepe on absoluutselt konkreetne ja selge, nii et see ei saa Euroopa Liidu pädevusi ületada,“ ütles Cameron. „Nad ei tohi võtta tarvitusele meetmeid, mis õõnestavad Euroopa Liidu ühisturgu. Me jälgime seda nagu kullid.“

Cameron nõudis, et lepe ei tooks Suurbritanniale kaasa mingeid kohustusi.

Esmaspäevasel tippkohtumisel oli endiselt peateema eurotsooni kriis ja maksejõuetuse äärel olev Kreeka.

Räägiti ka tööpuuduse vähendamisest, mis eurotsoonis on keskmiselt 10 protsenti, noorte tööpuudus on seejuures tihti veel suurem.

Arutati meetmeid väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks, millest paljud kaebavad Brüsseli kehtestatud suurde administratiivkulude üle.

Euroopa Komisjoni teatel on töökohtade loomiseks ja majanduskasvu toetamiseks saadaval 82 miljardit eurot Euroopa Liidu raha.