"Loodetavasti annab kohus motiveeritud otsuse kaudu ka vastuse kaitsja poolt esitatud küsimustele jälitustegevuse põhimõtete rikkumise ehk ebaseaduslikule kuriteo matkimisele," ütles Pilv Delfile.

Kaitsja arvates oli teoprovokatsioon ettevalmistatud kooskõlastatult politseiga, aga selleks seaduses ettenähtud luba omamata. Vaatamata sellele Kraavi sellega kaasa ei läinud ja süüdistaja on andnud ebaõige õigusliku hinnangu tuvastatud asjaoludele.

"Kõnesolev kriminaalmenetlus on üks näide sellest, et kohtueelses menetluses toimuva jälitustegevuse üle teostatav kontroll on ebapiisav ning praktikas ei järgita alati seaduses kehtestatud nõudeid," rääkis Pilv. Ta lisas, et tegemist on alles esimese maakohtu otsusega ja tõenäoliselt prokurör esitab apellatsiooni ning vaidlus süüdistuse põhjendatuse osas jätkub.

Süüdistuse kohaselt sai Kraavi, kes töötas aastail 2007-2009 OÜ Rodanorte ajutise pankrotihaldurina ja pankrotihaldurina, 2010. aasta detsembris finantsinspektsioonilt päringu, milles küsiti informatsiooni ettevõtja Aleksei tegevuse kohta OÜ Rodanorte juhtimisel.

Finantsinspektsioon soovis Kraavilt teada, milline oli juhatuse liikme Aleksei roll OÜ Rodanorte juhtimisel ja maksejõuetuse kujunemisel. Seda infot oli inspektsioonil vaja, et otsustada, kas anda makseteenuste osutamiseks tegevusluba ühele teisele firmale, mille juhatusse Aleksei kuulus.

2010. aasta detsembri keskel kohtus Kraavi süüdistuse andmeil Alekseiga ja selgitas talle, et valdab informatsiooni, mis võib mehe firma tegevusloata jätta. Samas lubas Kraavi, et kui Aleksei maksab talle 3000 eurot, siis kirjutab Kraavi inspektsioonile sellise vastuse, nagu Aleksei soovib. Mõtlemisaega andis Kraavi Alekseile kuni 7. jaanuarini 2011. Päev enne tähtaega 6. jaanuaril vastas Aleksei, et tal on 3000 eurot raske leida. Seepeale küsis Kraavi tema käest 2000 eurot sularahas.

Süüdistuse järgi kasutas Kraavi nõnda ära Aleksei soovi saada tegevusluba, lubades mitte teatada ametiisikutele tegevusloa saamist takistada võivad andmeid, ja nõudis selle eest raha, mille vastuvõtmisega ta ka nõustus. Seetõttu süüdistati Kraavit mõjuvõimuga kauplemises, mille eest kohtus süüdi mõistmisel on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kraavi mõisteti täna Harju maakohtus õigeks.