Signe Kivi: City Plazale müüdud krundi eest saadi 10 miljonit krooni
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektor Signe Kivi ütles vastates Delfi lugejate küsimustele, et kuigi EKA vana majaga oli paljudel seotud väga häid mälestusi vana õppehoonega, jäi see siiski õppetööks kitsaks ning valitses suur ruumipuudus.
Kui suur osa uue maja maapealsest mahust oli ette nähtud EKA tööks ja kui palju oli kavas välja üürda/rentida, kellele ja millise summa eest?
EKA uuest õppehoonest on kavas välja üürida söökla ja toitlustusteenuse pind ca 300m2. Operaatorit ei ole veel valitud; teeme kõigepealt maja valmis ja siis kuulutame välja teenusepakkuja konkursi.
EKA tegutseb seoses maja lammutamisega üüripinnal. Kui suured on EKA üürikulud alates maja lammutamisest kuni käesoleva ajani?
EKA üürikulud on 292 000 eurot aastas
Soovin teada, kui palju sai EKA poole krundi (kuhu ehitati City Plaza ehk detailiplaneeringuga lubatud kõrghoone) müügist, millal see müük toimus ja kuhu kulus raha.
Tartu mnt 1 osa krundi hoonestusõigus müüdi 2000 aastal 10 mln kr eest. Raha maksti osade kaupa kuni 2007.a-ni.
Kas te saaksite tutvustada meeskonda, kes EKA ehitamist ja projekteerimist korraldavad. Ma sooviksin saada infot, vaid hariduse ja kompetentsi osas. (nt MTR registreeringute järgi) Palju teil on ehituskonsultante, ehituseksperte aritektuuri alal, konstruktisooni alal, ehitusmaskumuse määramise alal, ehitusprotsesside korraldamise ja juhtimise alal.
EKA hoonet projekteerib SEA& EFEEKT Aps Taanist, nende Eesti-poolne partner on AET Arhitektid OÜ. Lisaks on EKA kaasanud Projektipea OÜ ja Ehituskorralduse OÜ projekteerimise juhtimiseks, sulundseina järelevalvet hakkab teostama Telora AS. EKAs töötab uue hoone projektijuht Maike Heido, kellel on arhitektuurialane kõrgharidus ja pikaajaline projekteerimise kogemus, samuti töötab meeskonnas eelarvestaja Uku Peterson, kellel on kõrgharidus hoonete ehituse alal. Lisaks projektimeeskonnale toetavad oma pädevusega projekti jurist Anne-Riin Kütt, finants- ja haldusdirektor Andri Simo ja avalike suhete juht Solveig Jahnke.
Palgalistele töötajatele lisaks nõustavad Eesti Kunstiakadeemiat helded ja heatahtlikud inimesed, kes elavad protsessile kaasa ja jagavad oma kompetentsi. Neile meie siiras tänu! Arvo Jaama, kes on koostanud mitmete Eesti suurprojektide eelarveid, on heast tahtest läbi arvutanud ka EKA õppehoone ehitusmaksumuse, tänud Jaana Nõgistole ja Priidu Pärnale juriidilise nõu eest, Inga Raukas, Eero Endjärv - väsimatud rüütlid, Peeter Pere, Aavo Kokk, Taavi Aas jpt.
Kuidas on kavas lahendada vältimatult tekkiv parkimise probleem? Pea kõikide, ka suurte parklatega TTÜ juures, on parkimiskohtade nappus, kuna aina rohkem üliõpilasi käib koolis autoga. Kas sellest tulenevalt ei võiks hoonet ehitada kuskile mujale kui kesklinna, kuhugi kus on tulevikus vast võimalus ka laieneda, ehitada näiteks õpilaskodu jne.?
Parkimine lahendatakse EKA hoone all asuvas maa-aluses parklas -1 ja -2 korrustel. Eesti Kunstiakadeemial valmis koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga uus üliõpilaskodu aadressil Kuhlbarsi 1, mis on Tartu mnt 1 kinnistust jalutuskäigu kaugusel.
Kui suur on rendipindade rent ja kas see oli planeeritud? Kui kauaks musta stsenaariumi korral jäävad tudengid linna peale laiali?Palju on tänaseks juba kulunud?
Küsimus on ülalpool vastatud.
Kas kellelgi EKA õppejõududest ei tekkinud mõtet, et nüüdseks lammutatud vanal osal on suur kultuurilooline väärtus (kes kõik seal õpetanud või õppinud on !) ning selle hoone oleks võinud uue mahu sees säilitada?
Kindlasti on õppejõududel ja vilistlastel, sh ka minul, seotud väga häid mälestusi vana õppehoonega. Maja jäi õppetööks kitsaks, valitses suur ruumipuudus, osakonnad paiknesid juba 1970-ndatest Tallinnas laiali, kuid sellise suurusega (või pigem väiksusega) ülikooli jaoks pole see hea (nii majanduslikust aspektist kui ka vajaliku loomingulise sünergia soodustamise aspektist). Ekspertide hinnangul poleks vanale hoonele pealeehitamine olnud võimalik. Hoone oli amortiseerunud ja ei vastanud enam ammu riiklikele tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele.
