“Iga paiga inimeste jaoks on muidugi kurb, kui postkontor ukse kinni paneb või pank sealt rahaautomaadi ära viib. Kindlasti ei tohiks sellistest juhtumitest teha üldistust väites, et maaelu seisma jääb, lihtsalt pangaautomaadid asenduvad kaardimakseterminalidega ja postkontorid kiire internetiga,” kirjutas Delfile Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Lillo. “On tõsiasi, et enamik riiklikke investeeringuid läheb just maale, väljapoole suuremaid linnu — kokku on neid 2012. aasta riigieelarves üle miljardi euro. Nii palju, kui 2012. aasta eelarves, ei ole Eesti riik kunagi varem investeerinud. Riik toetab nii põllumajandust, turismi arendamist kui maaelu mitmekesistamist. Arendatakse hoogsalt välja infrastruktuure, mis võimaldavad ettevõtlusega tegeleda ja inimväärselt elada kogu Eestis.”

Lillo sõnul on igas maakonnas rohkesti näiteid kohalikest teedest, mida viimastel aastatel on remonditud ja ehitatud, enamus teedest on tolmuvabad. Teed ehitatakse maaasulatesse enamasti koos kergliiklusteedega. “Selline rajati just äsja ka Virtsu, kus praegu postkontori ja rahaautomaadi kadumise pärast mures ollakse. Üksnes Harjumaa sai möödunud aastal juurde 25,6 kilomeetrit uusi rattateid,” lisas ta.

“Lähiaastatel investeeritakse maapiirkondade internetiühenduse arendamisse ligi 6,4 miljonit eurot tagamaks kiire interneti kättesaadavus kõigile Eesti elanikele. See võimaldab tööd teha mitte üksnes Tallinna kontorites, vaid kõikjal Eestis. Õpetajatele ja arstidele on riik hakanud maksma lähtetoetust, mis peaks tagama, et koolid ja haiglad üle Eesti saavad juurde kvalifitseeritud noori spetsialiste,” märkis Lillo. “Heitmekvoodi müügist tehtavad kulud on tänavu üle veerand miljardi euro. Renoveeritakse riigi ja omavalitsuste hooneid, ja korterelamuid, mis võimaldab energiasäästu ja kokkuhoidu tulevikus. Sarnane programm peaks lähitulevikus käivituma ka eramajaomanikele. Kohalikele liinidele jõuavad samuti heitmekvoodi eest soetatud kvaliteetsed kaasaegsed bussid.”

Lillo on veendunud, et kõik eelnev näitab, et Eesti riik hoolib maapiirkondadest ja soovib elukvaliteedi võrdsustumist riigi eri piirkondades.

“Ühtviisi hea peaks olema elada nii maal kui linnas, riigi ülesandeks on muuta elu paremaks Eestis tervikuna ja sellele oleme ka keskendunud. Töötame ka selle nimel, et järgmisest EL eelarvekava rahadest läheks suur osa taristusse (sh kohalike teede ja sildade uuendamine) ja kogu riigi elukeskkonna hüvanguks,” mainis ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid