“Henriku Liivimaa kroonika on 13. sajandi Eesti ja Läti tähtsaim allikas. Kui Henriku töö oleks kaduma läinud, teaksime õige vähe Baltimaade vallutamise käigust 12. sajandi lõpust 13. sajandi teise veerandi alguseni,” vahendab 1982. aastal ilmunud Henriku Liivimaa kroonika (uustrükid 1993 ja 2005) toimetaja ning kommenteerija ajaloodoktor Enn Tarveli sõnu Rahvusraamatukogu ajaveeb.

Kroonika originaali pole leitud, küll aga teatakse 16 tervikuna või osaliselt säilinud ärakirja 14.–18. sajandist. Nende seas on ka Codex Gymnasialis Revaliensis – 1734. aastal Tallinna gümnaasiumi raamatukokku jõudnud käsikiri. Meie ajaloolaste silmist kadus see 1925. aastal, mil ta saadeti Riiga kroonika ärakirjade variante vaadelnud Leonid Arbusowile uurimiseks. Arvati, et sinna ta läks ja sinna kadus.

Sirje Lusmäe artikkel “Ühest kaotsiläinud käsikirjast” (Raamatukogu, 1996, nr. 3, lk. 25-27) kinnitas veenvalt, et tegelikult jõudis see käsikiri juba toonase Eesti Vabariigi aegu Eestisse tagasi ning vähemasti 1951. aastal oli ta arvele võetuna Riikliku Raamatukogu hoidlariiulil. Selle hea artikli retseptsioon piirdus aga ilmselt vaid raamatukogunduse valdkonnaga. Väljaspool seda arvati ikka, et mis kadunud, see kadunud.

Sirje Lusmägi tõdes, et Leonid Arbusow jun. oli ilmselt viimane, kes käsikirja uurija pilguga lehitses. Ning lisas: “Pärast seda, arvatavasti oma rännakute tõttu, on käsikiri 70 aastat varjus olnud. Võib-olla leiab see jällegi huvilisi.”

Omalt poolt võime lisada: nüüd, 87 aastat hiljem on huvilistel Digari abil palju lihtsam oma uudishimu ja uurimisvajadusi rahuldada, sest kõnealuse käsikirja digitaalvariant jõudis Digarisse . Ajahamba jälgedega, ent ikkagi loetavana.

Interneti abil leiab Henriku Liivimaa tõlgendusi ju mujaltki. Google Books pakub näiteks selle üldse esimest teaduslikku editsiooni – nn. Gruberi ladinakeelset versiooni aastast 1740.

Eesti Rahvusraamatukogu andmebaasis Digar on ilmselt esimene ja seni ainus Henriku Liivimaa kroonika käsikirja digitaalvariant.

Henriku Liivimaa kroonika pole pelgalt harrast hoidmist vääriv vanavara, vaid kutsub teadlasi üle ilma uurima, arutlema ning uusi vaatenurki otsima. Seda kinnitas ju ka läinud aasta lõpus toimunud Henriku kroonikast lähtuva, Inglismaal välja antud raamatu tutvustus Tallinnas (vt. Sirp, 2011, 23. dets.).

Henriku Liivimaa kroonika neli eestikeelset trükki viimase 30 aasta jooksul näitavad, et tegu on populaarseima keskaegse kroonikaga Eestis.

Digitaalarhiivi DIGAR eesmärgiks on koguda, säilitada ja teha laiemalt kättesaadavaks trükiväljaannete digitaalkoopiad.