Miks valis uue maja konkursi žürii võitjaks sellise töö, mis ei vastanud detailplaneeringule?

Zürii ei tegelenud pelgalt Eesti Kunstiakadeemia Tartu mnt 1 kinnistuga, vaid vaatles kogu kvartalit tervikuna ja kuidas meie uus hoone sobitub ümberkaudsete elamute, büroode, kaubanduskeskuste ja liiklusskeemiga. Zürii arutelude käigus tutvustati Tallinna transpordikava, mis näeb tulevikus Gonsiori-Laikmaa ristmikul muudatust selliselt, et autoliiklus suunatakse maa-alla ja jalakäijad saavad ületada ristmikku uuel ühtsel Viru keskuse ja Kunsti platsi avalikul linnaväljakul turvaliselt maapeal. Kui EKA uus hoone paikneks tulevikus 25 meetrit Gonsiori-Laikmaa tänava ristmiku pool ehk ristmiku nurgas, siis sellist terviklikku linnaruumi ei tekiks vaid EKA ja naaberelamute vahele kujuneks sisehoov, mis ei moodustaks avalikku linnaväljakut. (Transpordi kava on heaks kiidetud Tallinna linnavalitsuse 8. detsembri 2010 istungi protokollis 49 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=119097&q_sort=elex_akt.akt_vkp ).

Põhjalik vastus zhürii otsuse kohta on kirjeldatud zhürii raportis ehk protokollis, internetilehel ekamaja.artun.ee Siinkohal toon välja zhürii I preemia saavutanud ehk ART PLAZA valiku põhjendused.

ŽÜRII RAPORT

Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone arhitektuurivõistlus kuulutati välja eesmärgiga leida parim arhitektuurne ja funktsionaalne lahendus hoonele, millest kujuneks Eesti kunstielu süda. Osalema oodati töid, milles olemasoleva linnaruumi oskusliku täiendamise ning hoone silmapaistva arhitektuurse välisilme kujundamise kõrval oleks kajastatud ka tulevikkuvaatavaid, loodussõbralikkusest ja energiasäästlikkusest kantud ideesid. Otsiti hoonet, mis põhilahenduselt ei oleks paindumatu, mida vajaduse ilmnedes oleks lihtne sisemiselt ümber struktureerida. Otsiti hoonet, mis inspireeriks looma endas kunsti ning sisese loomeprotsessi tulemusel muutuks ise loodava kunsti osaks.

Võistlusele esitati kokku 96 tööd. Neis sisalduvat ruumiliste ideede kogumit on raske alahinnata. Enamus töid olid teostatud kõrgel professionaalsel tasemel ning piisava läbitöötatuse astmega. Seetõttu hindas žürii eelkõige neis sisalduvaid ruumilisi ideid. Ükski puhas idee ei ole edasi arendamata elujõuline, see kehtib ka seekord sõelale jäänud paremiku kohta. Alljärgnevalt toob žürii välja mõned mõtted, mis jäid kõlama tööde hindamise käigus toimunud aruteludel.

ŽÜRII MÄRKUSED võidutöö KOHTA:

I PREEMIA: VÕISTLUSTÖÖ MÄRGUSÕNAGA “ART PLAZA” HÄÄLETUSTULEMUSED: POOLT 8 HÄÄLT, VASTU 0 HÄÄLT, ERAPOOLETU 1 HÄÄL

Žürii leiab, et, “Art Plaza” on esitatud võistlustöödest kõige parema arhitektuurse kontseptsiooniga, elegantse välisilmega ning inspireeriva siseruumiga. Projekt on veetlevalt lihtne, samas kütkestavalt nüansirikas.

Otsuse langetamisel oli žürii jaoks oluline projekti jätkusuutlikkus: Art Plaza plaane on võimalik tehnoloogiliselt paindlikult muuta, mis tänu konstruktiivsele loogikale võimaldab vajadusel kasutada erinevaid lahendusi. Samuti on “Art Plaza” pikas perspektiivis pakutud projektidest üks soodsaimate ehitus- ja halduskuludega.

Autorid on julgelt eiranud võistlustingimustes hoonemahtude paigutamiseks soovitatud “ruumiümbrikku”. Kuid erinevalt teistest sama tee valinud osavõtjatest on sellega saavutatud tundlik linnaehituslik lahendus ning elegantne ümbritsevaga suhtlev arhitektuurne vorm, mis kokkuvõttes õigustasid võetud riski ning tõid võistlustööle edu.

Hoone väliseks vormiks on valitud kaunite proportsioonidega ruudukujulise põhiplaaniga risttahukas. Tallinna kesklinnas domineerivad visuaalselt “lärmakad” hooned, mis üritavad üksteisest üle karjuda. Selles kaoses eirab “Art Plaza” vapralt etteantud “ümbrikku” ning soovitab rajada vaikse, rahuliku ja täiusliku torni, mis kasutab vaid poole krundist, avades linnaruumi 4000 m2-se väljaku Tallinna südames.

Väljakut ei määratle pelgalt tema piirid, vaid elu ja sündmused, mis seal aset leiavad. See väljak hakkab Tallinna kesklinnas silma paistma erilise paigana, mida täidavad üliõpilased ja kunst. Art Plazast — Kunstide Väljakust saab Tallinna uus elutuba.

Hoone neli fassaadi eristuvad teineteisest tänu spiraalselt tõusvatele tasanditele, avades hoone seest väljapoole. Linnas liikuva vaatleja jaoks muutub torni ilme ja visuaalne vorm pidevalt. Fassaadi kaunistab lihtne kuid vahelduv kandev ornament, mis mängib valguse ja varjuga. Südamik ja fassaad on hoone ainsad vertikaalsed elemendid, mis omakorda võimaldavad väga paindlikke plaanilahendusi.

Hoone olemust kannab kogu kõrguses spiraalselt painduv avatud ruum. Spiraalne liikumine seob korruseid omavahel ning loob neli suurepärase linnavaatega avatud siseväljakut. Iga ilmakaare jaoks on väljak — idas, läänes, põhjas ja lõunas. Siseväljakud avavad hoone väljapoole, luues kunstiakadeemia, mis on pidevas dialoogis linnaga — kaasaegne avatud akadeemia, mis suhtleb ühiskonna ja maailmaga.

Hoones viibimise kogemus võib sarnaneda eluga ruumilises skulptuuris. Korruste pindala on ca 1600 m2, konstruktiivne lahendus lubab paindlikke kasutusvõimalusi. See on avatud ehitis, täis valgusküllaseid ruume ja võrratuid vaateid linnale. Funktsionaalselt võib iga korrus olla iseseisev üksus, võimaldades üliõpilastel keskenduda tööle, kuid olles samaaegselt spiraalse aatriumiga seotud kogu akadeemiaga. Keskendumus ja suhtlus on ühendatud kaunis arhitektoonilises duetis.

Hoonel on potentsiaali kujuneda rahvusvaheliselt tunnustatud meistritööks, tõmbenumbriks, mis meelitab inimesi kogu maailmast kaema tuleviku kunstiakadeemiat — rahulikku skulptuuri Tallinna kesklinna ruumilises kaoses.

Miks te vana maja maha lõhkusite, kui uue ehitamise rahastamine veel selge polnud?

Uue maja rahastamine oli selge juba 2008. aasta 4. detsembril, kui Vabariigi Valitsus otsustas rahastada EKA uue õppehoone rajamist EL struktuurifondidest 14,34 miljoni euroga (toona 224 miljonit krooni). EL struktuurifondide rahastusega kaasnevad väga kindlad ajalised piirangud ja tähtajad, mistõttu pidime tegema täpse ja tihke ajagraafiku, et jõuda 2015. aastaks õppehoone valmis. Hoone lammutustöid alustasime ligi 2 aastat pärast rahastuse otsust, so 9. aprillil, 2010. aastal, seejärel toimusid arheoloogilised eeluuringud ja tänaseni kestavad arheoloogilised väljakaevamised, mis viiakse lõpule, kui saame rajada sulundseina. (Sulundseina rajamise luba on väljastatud, kuid SA Archimedese otsusega nõuda EKAlt raha tagasi peatasime tegevused Tartu mnt 1 platsil kuni olukord selgineb.)

Kuidas sai võita konkursi maja mis ei vastanud konkursil püstitatud nõudmistele? Miks te arvasite, et suudate nõudmistele mittevastava projekti läbi suruda? Miks esialgne võiduprojekt, mis nägi väga vinge välja, asendati hiljem üsna näotu ja iseloomutu parkimismaja sarnase karbiga? Kas tegemist võib olla kindlatele töövõtjatele projekti kätte mängimisega?

Konkursi tingimused olid soovituslikud ning tuginesid kehtestatud detailplaneeringule, mis oli naaberkinnistute suhtes ebasoodne (DP kohaselt oleksime pidanud rajama hoone naaberkinnistute otsaseinte vastu, kattes kinni eluruumide ja vannitubade aknad. Ka eelmise DP puhul oli tingimus sõlmida naabritega kokkulepped reaalservituudi seadmiseks. Naabrid on meile ka kinnitanud, et nad poleks ka vana DP-ga nõustunud.) Toona ei taotlenud DP muudatust, sest see on väga aeganõudev protsess ning püüdsime sobituda olemasolevasse DP-sse, kuid zürii leidis, et linnaehituslikult ning Tartu mnt, Laikmaa, Gonsiori kvartalit vaadeldes pakkus võidutöö parima lahenduse. Konkursitingimused olid tehtud küll vana DP järgi, kuid arhitektidele jäeti võimalus pakkuda lahendusi, mis sellele ei vastanud võttes seejuures suure riski, sest EKA eelistas toona DP muutmist mitte taotleda.

Muudatused võidutöös on tingitud projekti piiratud eelarvest ja need tehti Taani arhitektide ehk autorite poolt.

Millist toetust te ootate konkretselt Aaviksoolt ja Ansipilt? Kas seda, et nad nad teeks naabrile ettepanku, millest ei saaks keelduda? Või soovite, et Riigikogu kuulutaks EKA lisakorrused strateegiliselt tähtsaks küsimuseks, mis võimaldaks naaberkrundid sundvõõrandada?

Haridus- ja teadusministeeriumilt ootame toetust juba alustatud projektile, kuhu on panustatud väga suurt ajalist, rahalist ja intellektuaalset ressurssi. Ootame, et HTM vaataks üle SA Archimedese otsuse loobuda rahastusest ja nõuda tagasi EKA-lt 2,25 mln EUR. Sealjuures ootame, et Valitsus jääks oma esialgse 2008. aasta otsuse juurde EKA uue õppehoone ehitust rahastada EL struktuurivahenditest 14,34 miljoni euroga. Meie ei soovi naaberkinnistuid sundvõõrandada. Oleme pidanud naabritega läbirääkimisi enam kui kolm aastat ja saavutanud 8 naabriga kokkulepped. Täna on kokkulepe sõlmimata veel ühe naabriga, kuid püüame saavutada temaga mõistmise ja hüvitada talle kõik ebameeldivused, mis meie uus hoone tema kinnistule seab - so päikesekiirguse vähenemine kahes korteris alla soovitusliku tervisekaitse normi (mis on 2.30 h, meie hoone puhul säiliks päikesekiirgust ühes korteris 1.30 ja teises 1.17 tundi). Kavatseme kasutada ehitustegevuses kõige turvalisemaid tehnoloogiaid, et ehitada ohutult ning naaberkinnistutele mitte kahjusid tekitada.

Miks EKA juhtkond ei austa ega soovi täita EV seadusi? Miks Arhitektide liit, Kunstnike liit toetavad Teie mitte seadustejärgset tegutsemist? Suisa kutsuvad Valitsust toetama Teie ebaseadusliku tegutsemiskava läbisurumist?

Oleme toiminud kõiki EV seadusi järgides.

Kuidas mõtlete 1000 tudengiga sisustada 26 000 m2 pinda, (võrdluseks Pärnu Kolledž- 900 tudengit ja koos raamatukoguga 4500 m2 pinda?

Eesti Kunstiakadeemias õpib üle 1200 tudengi. Ülikoolis on ligi 30 erinevat eriala, mis vajavad väga spetsiifilisi tehnoloogiaid, töökodasid ja ruume, nt fotostuudiod, tekstiilidisaini, tootedisaini töökojad, keraamika ja klaasikunsti ahjuruumid, ehte- ja sepakunsti töökojad ja sepikoda, skulptuuri ja maali ateljeed, restaureerimise laoruumid ja stuudiod, arhitektuuri maketi- ja puidutöökojad, graafika trükikojad eritehnikate kasutamiseks jne. Eesti Kunstiakadeemia on Eesti ainus avalik-õiguslik ülikool, kus õpetatakse neid erialasid kõrghariduse kõigil kolmel tasemel - BA, MA PhD. Lisaks töökodadele ka auditooriumid, galeriid, raamatukogu, mis on Eestis ainus erialakirjandust sisaldav akadeemiline raamatukogu, mida kasutavad ka kõik muuseumid, aula ja blackbox stsenograafia ehk lavakujunduse erialale, samuti avalik kohvik. Eesti vajab kaasaegset kunstiõppekeskkonda, sest see on kasvulava meie elukeskkonna kujundajatele.
(EKA uue hoone netopind on 26,332.3m2 ja kasulik ehk ruumiprogrammi pind 17,212m2)

Nimetage mõnigi vähegi tõsiseltvõetav põhjus, miks peaks EKA asuma kesklinnnas, suurtest majadest varjatud ja tiheda liiklusega tänavate äärsel krundil? TTÜ asub äärelinnas ja ei mingit nuttu ja hala. TÜ on laiali üle linna ja jällegi ei mingit nuttu ja hala.

Tartu maantee 1 kinnistu on Eesti Kunstiakadeemia maa. Ülikool on paiknenud sellel krundil aastast 1917, enne seda Pikal tänaval aastatel 1914-1917. See on meie ajalooline krunt. Mitmel pool Euroopas asuvad kunstikõrgkoolid südalinnas - Pariisis, Londonis, Stockholmis jm. Mis oleks õigem asutus Kunstiakadeemiale kuuluval maal?

Kas EKA ei võiks tegeleda positiivse maadevahetusega kesklinna piires? Tühermaid on piisavalt, kas või sadama lähedal, Baltika kvartalis. Teiste kõrgkoolide juures on juba suured parkimisprobleemid, kuidas EKA suudaks neid vältida?

EKA Nõukogu otsustas 31. märtsil 2006 rajada uus hoone Eesti Kunstiakadeemia ajaloolisele asukohale Tartu mnt 1 krundil, kus ülikool on tegutsenud aastast 1917.

Miks te ei avalda avalikkusele, kes tegelikutl seisavad selle Ester Palmi taga ja selle vanainimesega manipuleerivad? Miks te ei räägi, et kohus on kõik Ester Palmi taotlused tagasi lükanud ja tegelikult saaks sellest tülikast jonnipunnist täna vabalt tankiga üle sõita?

Meil ei ole andmeid, kas ja kes on Ester Palmi taga ja loodame siiralt, et tema põhjused on ausad. Kohtuotsused on avalikud ja kohus on otsustanud mitte rakendada esialgset õiguskaitset naabri kaebustele, mis tähendab, et detailplaneering ja ehitusload kehtivad. Kohus on siiski võtnud kaebuse menetlusse ja lõplikku otsust pole veel langetatud.

Milla te tagasi astute? Sest kui asutuse juht keerab midagi kapitaalselt nässu, siis riik saab asutust päästma asuda ju alles peale juhi taandumist?

Leian, et juhi kohus on tuua organisatsioon välja ka rasketest ja keerulistest olukordadest.

Kas ja kui palju võivad olla kujunenud olukorra põhjusteks poliitilised huvid ja/või kiuslikkus?

Need põhjused pole välistatud, kuid täpselt ei oska seda kommenteerida.

Kas ehitusseadus ja planeerimisseadus on kõigile täitmiseks või on loomulik juba ette eeldada neist möödaminevaid erandeid?

Need seadused on kõigile täitmiseks ja oleme neid seadusi ka ise järginud.

Kas on kaalutud ka plaani, et hoone võiks rajada RKAS, kellel on võimalik leida erinevaid rahastusskeeme andes antud kinnistu neile bilansist bilanssi üle?

Seda varianti on kaalutud. RKAS-i hinnangul ei ole neil võimalik hetkel sellises mahus investeeringuid teha.

Küsigem linnavalitsuse käest, miks ei olda nõus KA hoone nihutamisega Laikma tänava poole , soovitakse mingit puhkeala tekitada? Kes seal vingu ja gaasi käes ikka puhkab? Nihutamisega oleks nõus ka protestiv omanik ja tekiks ka väikse parkla jaoks koht maja taha. Nii et vaadake asja natuke laiemalt ja ärge tümitage Kivi - osapooli ja huvilisi on siin hoopis rohkem.

Soovitan tutvuda Tallinna Linnavolikogu Tartu mnt 1 ja lähiala detailplaneeringu otsusega, kus on väga põhjalikult selgitatud, miks on just selline lahendus linnaruumiliselt hea, https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=120916 ja Maavanema heakskiit: http://ekamaja.artun.ee/wp-content/uploads/2011/11/Maavanema-heakskiit1.pdf

“Uue detailplaneeringu koostamine on põhjendatud, kuna eelmine detailplaneering kehtestati pea 10 aastat tagasi, kuid linnaehituslik situatsioon piirkonnas on sellest ajast muutunud (nt valminud on Viru keskus ja Tartu maantee läbimurre, muudetud on ka liikluskorraldust). Uuel planeeringul on mitmeid eeliseid võrreldes kehtiva detailplaneeringuga – Tartu mnt 1 krundi täisehitus on kavandatud väiksem, ette on nähtud avalikult kasutatav väljak,” põhjendab uut planeeringut Harju maavanem Ülle Rajasalu. (Vana detailplaneeringu korral oleksid päikesekiirguse tingimused kehvemad kui uue puhul! Ja naabrid on kinnitanud, et nad poleks ka seda planeeringut kinnitanud.)

Kui küsimuse all on väljak või maja, siis mina rektorina ja ilmselt ka Eesti Kunstiakadeemia nõukogu ehitaksime ülikoolile ennekõike maja. Paraku näitavad OÜ Fassaadiprojekt koostatud valgustingimuste analüüsid, et hoone nihutamine ei annaks soovitud muudatust insolatsioonitingimustes ehk otseses päikesekiirguses (mitte päevavalguses pole küsimus). Need analüüsid on lisatud detailplaneeringu dokumentatsiooni juurde ja avalikult saadaval. Normikohane päikesekiirgus pääseks naabermaja alumiste korterite akendesse vaid juhul, kui uus EKA hoone oleks 4-korruseline, kuid sellisesse hoonesse ei mahuks terve akadeemia ära, mis on üks põhi eesmärke uue hoone rajamisel – tuua kogu akadeemia tegevus, mis hetkel on linnas laiali paisatud 6-e erinevasse hoonesse, ühte kohta. Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestati teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”, mille kohaselt jääb EKA krunt ja lähikvartal Maakri kõrghoonete piirkonda. Sinna tuleb kõrghoone, sõltumata sellest, kuidas lahaneb EKA hoone küsimus.

Ühe abinõuna valgustingimuste parendamiseks nihutasime projektis hoonet naaberkinnistust neljalt meetrilt üheksa meetri kaugusele, et suurendada päikesekiirguse paistet naabermajade akendesse. Samuti oleme pakkunud rahalist kompensatsiooni märkimisväärses ulatuses, arvestades sealsete eluruumide turuväärtust. Oleme kaasanud projekteerimisse ehitustehnilisi eksperte, et minimeerida ehitusperioodil võimalikke kahjusid naabermajades. Kõiki abinõusid on tutvustatud ka naabermajade elanikele.

Vana detailplaneeringuga oli uue hoone mahu ehitusõigus vahetult naabermajade otsaseina vastu. Tuli ehitada tulemüür, sulgedes niiviisi isegi otsaseina aknad. Kuidas olid siis nõus naaberamajade omanikud sellise lahendusega? Nüüd, kus uus maja ehitatakse kaugemale nende majadest, tahetakse veel täiendavat maja edasi nihutamist? Kui palju jääb hetkel lahenduse järgi umbes naabermaja otsaseinte vahele ja uue maja vahele.

Ka eelnevale ehk vanale detailplaneeringule oli seatud tingimus sõlmida naabritega insolatsioonimuutuste ehk päikesekiirguse vähenemise talumiseks reaalservituudi lepingud. Oleksime ka sel puhul pidanud naabritega saavutama enne ehitusloa väljastamist kokkulepped. Mitu naabrit on väitnud, et nad poleks meile selleks nõusolekut andnud.

Praeguse detailplaneeringu kohaselt jääb naabermajade ja meie hoone vahele 9 meetrit ehk terve tänava laiune ala.

Milliseks hindate EKA taset teiste Euroopa Kunstiülikoolide seas? Palun esitage oma väite kinnituseks allikad või kontrollitavad andmed.

Eesti Kunstiakadeemia on mitmete rahvusvaheliste kunsti-, disaini-, arhitektuurikõrgkoolide assotsiatsioonide liige, sealjuures ollakse valitud esindajatena ka mitmetes nõukogudes (Cumulus, KUNO, Cirrus jt). Liikmeks saamise tingimus on ülikooli kõrge professionaalne tase ja rahvusvaheline akrediteering. Lisaks neile tingimustele tõendavad meie kõrget taset ka iga-aastased tudengite ja õppejõudude võidud rahvusvahelistel konkurssidel.

Samuti on meie partneriülikoolide nimistus mitmed mainekad välisülikoolid, sh Rhode Island School of Design, University of the Arts Berlin, University of the Arts London jpt, kuhu on meie ülikoolist pääsenud vahetusõpingutele või jätkuõpingutele paljud üliõpilased. Igal aastal kandideerib EKA-sse vahetusõpingutele ligi sadakond üliõpilast üle maailma.

Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasi ja õppejõude kutsutakse erialastele messidele, kus osalevad vaid valdkonna parimad näited, nt Heimtextil Saksamaal, kus meie tekstiilidisaini osakond on osalenud kutsutud ülikoolide paviljonis mitmel aastal. Näiteid on loendamatu hulk ja nendega saab tutvuda meie kodulehel www.artun.ee ja Facebookis.

Siin mõned näited:

EKA NAHADISAINI MAGISTRANT JA VILISTLASED EDUKAD HONG KONGIS

XIX noorte jalatsidisainerite konkursi Lapiz de Oro 2010 võitjate hulgas olid ka Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna tudeng ja meister

Marta Konovalov võitis Hispaanias rahvusvahelise konkursi Recycling with Art ühe peapreemiatest

Kunstiakadeemia nahakunsti üliõpilane toob Prantsusmaalt koju suurvõistluse peapreemia.

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna magistrant Kristiina Nurk sai 10. Maailma Köitekunstibiennaalil (10éme BIENNALES MONDIALES DE LA RELIURE D’ART auhinnagaalal Euroopa Liidu 2000 euro suuruse peapreemia.

Balti Assamblee kunstiauhind antakse Eesti kunstnikule Andres Talile
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=143&id=303

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti tudeng sai nägemispuudega laste raamatute võistlusel eripreemia
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=143&id=326

Eesti moekunstniku Marit Ilisoni eksperimentaalne moeprojekt “Lúmine” valiti Hollandi maineka rahvusvahelise e-kultuurifestivali STRP tänavusse programmi.
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=143&id=614

EKA tudeng Mariette Aavik võitis oma magistritöö eest Eesti Teaduste Akadeemia konkursil teise koha!
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=143&id=632

Eesti Kunstiakadeemia õnnitleb prof.em. Leo Rohlinit Valgetähe III teenetemärgi puhul
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=143&id=671

Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse üliõpilase Kristina Jõekalda magistritöö pälvis riikliku teaduspreemia
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=143&id=653

Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2010 pälvis "Eesti kunsti ajalugu V, 1900-1940", koostaja prof Mart Kalm
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=143&id=704

PRESSITEADE: EESTI NOOR EHTEKUNST PÄLVIS RAHVUSVAHELIST TUNNUSTUST
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=143&id=702

Disainiteaduskonnas õppiva Raili Keivi töö valiti EESC disainikonkursil 20 parima hulka
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=143&id=731

EKA moetudengid taas edukalt Inglismaa tikandivõistluse finaalis!
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=143&id=730

AASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD TEHTI EESTI KUNSTIAKADEEMIAS JA CAMBRIDGE'I ÜLIKOOLIS
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=143&id=822

Moedisainer Lilli Jahilo valiti aasta noorettevõtjaks 2011
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=143&id=763

Massimo Martini Design Award 2006 EKA Tootedisaini üliõpilasele Pavel Sidorenkole
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=512&id=11

Eesti Kunstiakadeemia rektor prof Signe Kivi valiti ülemaailmse kõrgharidusassotsiatsiooni CUMULUS juhtnõukogusse
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=512&id=516

54. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil esindab Eestit kunstnik Liina Siib projektiga “Naine võtab vähe ruumi”
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=512&id=600

Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini magistri Liis Koorti töö võitis Shanghais ülemaailmsel noorte disainerite konkursil preemia.
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=512&id=597

EKA tudeng Mariette Aavik võitis oma magistritöö eest Eesti Teaduste Akadeemia konkursil teise koha!
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=512&id=632

PROF MART KALM VALITI TEADUSTE AKADEEMIA ÜLDKOGUL AKADEEMIKUKS
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=512&id=648

PRESSITEADE: EESTI NOOR EHTEKUNST PÄLVIS RAHVUSVAHELIST TUNNUSTUST
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_id=512&id=702

Kas kunstikõrgharidus peab olema eraldiseisev või integreeritud insenerierialadega nagu näiteks Aalto Akadeemias? Palun põhjandage oma vastust.

Eesti Kunstiakadeemia on tugev kõrgkool just tänu praegusele kooslusele, kus on koos arhitektuuri, disaini ja vabade kunstide õpe. See sünergia on oluline ja seda hindavad ennekõike meie tudengid ning õppejõud. Eesti Kunstiakadeemiat peab hoidma massiülikoolistumise eest. Kunsti-, disaini- ja arhitektuuriõpe on individuaalne nagu ka muusika, kus oskusteave antakse meistrilt meistrile. Seda toetab tugev teooriaõpe kunstiteaduses ja tehniliste oskuste vilumine traditsioonilistel aladel nagu maalimine, joonistamine, vormiõpetus jne.

Koostöö insenerialadega on oluline ja see toimib ka praegusel kujul. Meil on ühisõppekava "Disain ja tootearendus" Tallinna Tehnikaülikooliga MA tasemel ning teeme tihedat koostööd TKTK kõrgkooliga arhitektiõppes. Integreeritus sünnib teiste ülikoolidega koostöös ja erialade vahel läbi mitmekülgsete ühisprojektide.

Kas ja kus on avalikustatud kaalutlused, miks tunnistati arhitektuurikonkursi võitjaks kehtiva detailplaneeringuga vastuolus olev hoone ja kuidas kavatseti need vastuolud ületada? Kelle poolt on koostatud uus projekt?

Vastatud ülalpool. Projekti on koostanud võidutöö autorid SEA&EFFEKT koostöös AET arhitektidega.

Mida arvate kui tabaks kaks kärbest ühe hoobiga, renoveeriks Linnahalli EKA tarbeks ? Saaks ühe laguneva hoone korda teha, mida lammutada ju ka ei tohi ja EKA asuks super asukohas kesklinnas suurepärase vaatega merele, mis annaks tulevastele kunstnikele inspiratsiooni.

Oleme praeguseks hetkeks panustanud juba väga palju ajalist, intellektuaalset ja rahalist ressurssi käimasolevasse projekti, et iga uue projekit puhul peaksime alustama algusest, mis tähendaks suurt ajakadu, ja ligi 5,3 miljoni euro suurust rahalist kadu.

Arvan, et kõige õigem funktsioon Linnahallile täna oleks saada ooperi- ja kontserdimajaks.

Kas varasemalt oli SA Archimedeselt positiivne otsus (nõusolek) EKA rahastamise kohta? Kas sellest lähtus projektiga seotud tegevus siiamaani?

Jah. Vt vastuseid ülal.

Kas oleks mõeldav uus majaprojekt, mis oleks üheksakorruseline ja millel oleks üks keldrikorrus?Kas oleks mõeldav olemasolevat majaprojekti muuta mahult väiksemaks?

Praegune projekt on koostatud EKA ruumiliste vajaduste põhjal. Vt vastus ülal.

Kas see vastuolu maja nihutamise üle on eelkõige Tallinna linna ja naabrmaja omaniku vahel, kuna Tallinna linn ei näe mingit võimalust maja nihutamiseks?

Vastatud ülal. DP on seadus ja maja nihutamine ei tuleks hetkel kõne alla. DP muutmine võtaks aega ca 2 aastat ning EL rahade tähtajad on piiratud.

Kas tõesti mitte ükski üheksast züriiliikmest ei avaldanud kahtlust, et võidutöö viimine kooskõlla kehtivate normide ja võimaliku maksimaalse ehitusmaksumusega kaotab kõik selle töö põhilised ideed?

Konkurss toimus enne majanduslangust ja enne EV valitsuse rahastusotsuse tegemist. Otsiti parimat lahendust Eesti Kunstiakadeemiale ja Tartu mnt 1 kinnistule ning lähiala linnaruumile.

Kas uus detailplaneering on esitatud tutvumiseks Unesco Maailmapärandi Komiteele ja milline on olnud ICOMOS-i eksperdi arvamus seoses vanalinna vaadete säilitamise lubadusega, mille Eesti on Unescole andnud?

Ei ole, sest uus hoone ei varja vanalinna vaadet. City Plaza on EKA tulevasest hoonest palju kõrgem.

Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt jääb planeeritud ala Maakri kõrghoonete piirkonda., kus kõrghoonete rajamine ei sea ohtu vanalinna vaateid.

Keda Teie peate süüdlaseks struktuurifondide rakendusasutuse otsuses, mitte võtta riigile liigseid riske? Kas Teie poolt juhitav avalik-õiguslik õppeasutus on teinud kõikvõimaliku, et tekkinud olukorda ära hoida? Kas olete eelnevalt koormanud lepingutega või muude kokkulepetega veel valmimata hoonet, võttes sellega finants- või muid riske akadeemiale, mis ei võimalda vajalikku õppehoonet rajada mõnele muule, elik probleemivabale pinnale?

SA Archimedese 11.01.2012 otsus on haldusakt, mille sisuks on varasema soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamine. Sellise otsuse tegemisel tuleb järgida kaalutlusõiguse reegleid, arvestada kõiki olulisi asjaolusid, avalikke huve jne. Ja haldusakt peab olema põhjendatud. Võib küll küsida, kas otsus on kaalutletud õigesti kõiki asjaolusid ja huve arvestades, aga see on sisu hindamise küsimus. EKA on teinud ja teeb kõik võimaliku uue õppehoone rajamise eesmärgil. Küsimustekomplekti viimane lause koosneb ilmselt kahest küsimusest, millest esimesele vastan, et EKA ei ole koormanud valmimata hoonet kolmandate isikute õigustega, mille tagajärjel EKA-l oleksid tekkinud siduvad kohustused kolmandate isikute ees või suurenenud riskid. Vastus viimasele küsimusele (kui see on: miks ei ole võimalik rajada õppehoonet mõnel muule pinnale?) on: kindlasti on võimalik rajada õppehoonet ka muule pinnale. Kuid milline on "probleemivaba pind" ja millist asjaolu tuleks käsitleda kui "probleemi" ja millist kui "mitte probleemi" - tuleneb vaatenurgast ja reaalsest olukorrast. Täna ei olda ju enam 0-punktis ja alternatiivide võrdluses tuleb kaaluda kõiki aspekte, kaasa arvatud panuseid Tartu mnt projekti realiseerimisse, millest raha on küll üks ja paraku väga oluline teema. Projekti elluviimise suunas tegutsema kohustasid EKA-t ju Vabariigi Valitsuse ja Archimedese otsused. Tänases reaalsuses tuleb kõige sellega ratsionaalselt arvestada. Loomulikult on alternatiivid läbi arutatud. Tulemuseks järeldus, et praeguses situatsioonis on Tartu mnt projekt otstarbekaim ehk seda on võimalik realiseerida.

Kuidas tagantjärgi mõeldes arvate - kui oleks arhitektuurivõistlusel oleks välja valitud detailplaneeringule ja võistlustingimustele vastav projekt, kas siis uus EKA maja oleks juba tänaseks valmis ehitatud ilma rahastamisprobleemideta ja praeguseks tekkinud konfliktideta?

Usun, et meid oleks tabanud samad probleemid. Nii suure projekti puhul on tagasilöögid ja probleemid vältimatud. Püüame neid jõudumööda lahendada. Vaata põhjendusi ka ülalpool.

Kui vaadata konkursi võidutööd ja täna laual olevat projekti, siis MIS seob neid omavahel veel peale korruste arvu? Fassaadid on teistsugused -igava kontorihoone omad, ülikõrge aatrium on kadunud ning lisandunud on betoonist trepikojad??
Kes on viimase projekti vastutava arhitektina allkirjastanud ehk kellele kuulub selle projekti autoriõigus?

Projekti autoriõigus kuulub siiani taani arhitektidele, mida näitab ka see, et, nad käisid ise uut lahendust presenteerimas. Kõik muudatused projektis on nendega kooskõlastatud ja pälvinud nende heakskiidu. Viimane projekt sündis taanlastest autorite SEA&EFFEKT ning Eesti arhitektuuribüroo AET arhitektid koostöös. Pidime projektis tegema muudatusi piiratud eelarve tõttu ja samuti selleks, et mahutada ülikooli ruumiprogramm hoonesse. "Hoone väliseks vormiks on valitud kaunite proportsioonidega ruudukujulise põhiplaaniga risttahukas, mille ees avaneb linnaruumi ca 3000m2 avalik väljak," kirjeldas zürii projekti oma lõpp-protokollis. See kaunis vorm on säilinud ja säilinud on ka avatuse idee. Hoone avaneb seestpoolt välja ja näitab end linnarahvale.

Kuidas sujub teie koostöö praeguse haridusministri Aaviksooga. Kas usute, et ta on teinud omalt poolt takistusi selleks et EKA maja ei valmiks? (kas ajajamine on eelmise ministriga võrreldes keerulisem).

Meil on ministriga eriarvamusi, aga suhe on töine.

Tahan meeldetuletada, et Tartus on juba kunstiharidust andev kõrgkool. Kuna Eesti on nii väike, kas siis seda kooli ei võiks uuta- muuta, et aritektid ja disainerid ka siia mahuksid ja meil siin ruumi küll ja kui vaja leiame ka ehituskrundi. Teie vist võitlete ainult oma rektori koha pärast. Tartus te seda kohta ei saaks ja kui arvestada teie suurushullust, siis see ei sobiks ka mitte.

Tartu Kõrgemal Kunstikoolil on oma suund ja eesmärgid, kuid ta ei anna kunstikõrgharidust nii laial skaalal ja kolmel kõrgharidustasemel nagu EKA. Oleme TKK-ga koostööpartnerid. Mind on valitud EKA rektoriks 2005. ja 2010 aastal EKA valimiskogu poolt.

Miks Te ei võiks seda KuMu juurde planeerida - ehk kõik kunst ühe kohta? Tekiks kena kunstilinnak.

Vastatud ülal.

Kas olete ja millist summat olete pakkunud Ester Palmile või tema esindajatele kompromissi saavutamiseks? Mis on see summa mida nad ootavad?

Oleme pakkunud erinevaid summasid ja lahendusi. Sellest on pikemalt kirjeldatud siin lingil, EKA maja lehel http://ekamaja.artun.ee/?p=387 Rahasummad on paraku konfidentsiaalsed.

Miks ei tellitud vundamendi rajamise võimalikku ohu-uuringut naabermajadele enne vana maja lammutamist?

Naaberhoonete vundamentidele on ohutustehnikat ja õigeid töövõtteid kasutades EKA uue maja rajamine ohutu. EKA uus maja jääb 9m kaugusele naaberhoonetest ja sellises kauguses on Tallinas sarnase pinnasega aladele ehitatud mitmeid uusi hooneid (City Plaza, Tornimäe 5, Radissoni hotell, Maakri maja, Nordea panga hoone jne). Vana maja lammutamine ei tekitanud naaberkinnistutele kahju.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid