Laari kõige varasem viga – või kui soovite, siis apsakas - on eluruumide tagastamine nende sõjaeelsetele omanikele, mis tekitas ohtralt ebaõiglust. Omandireformi tagajärjel tekkis mitukümmend tuhat, isegi kuni 100 000 sundüürnikku, kes ei saanud, nagu kõik teised, erastada EVPdega oma kinnisvara.

Teiseks näiteks sobib Rahva Hääle erastamine Laari sõber Marek Strandbergi ja Agu Kivimäe firmale Maag, see toimus raha eest, mida Strandbergil tõenäoliselt polnud. Paraku läks Rahva Hääl hiljem pankrotti, riik jäi ilma rahast ja Laar võimusõbralikust meediaväljaandest.

Ent ei tasu liigselt minevikus tuhnida, sest ka viimasel ajal on Laari tegemised kirgi kütnud. Tõsi, ükski neist pole olnud nii dramaatiline, et oleks viinud valitsuse langemiseni.
Langemisest on siiski põhjust rääkida, kuid seda Karen Drambjani ja kaitseministeeriumis toimunud tulistamise kontekstis. Märkimist väärib pärast juhtumit Eesti Üliõpilaste Seltsi meililistis välja käidud lubadus: „Eesti riigi ründajad lastakse maha ja seda garanteerin ma ka edaspidiseks!“. Teisest küljest – ega's kaitseminister saagi püssirohu, mis sellest, et verbaalse, pealt kokku hoida. Kümmekond aastat varem oli sama Laar peaministrina tulistanud aga Edgar Savisaare pilti, mida ta esialgu eitas ja pidi hiljem valetamist tunnistama. 

Kui jutt juba kaitseministeeriumi peale läks, tuleb meenutada ka Lauri Vahtre palkamist ministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku ametisse. Tema ülesanneteks on seal meediamonitooringu, sealhulgas sotsiaalmeedia monitoorimise korraldamine kaitseministeeriumis. Osa tema tööst on ka Facebooki külastamine, mille jaoks on tarvilik doktorikraad.

Loomulikult ei saa ümber ka viimastel päevadel furoori tekitanud avaldusest, et eelmainit suhtlusvõrgustikus sai ruum otsa ja seetõttu kustutati võltsimisvastase kaubandusleppe ACTA teemal tehtud postitused. Laari alluvate tanki lükkamine selle eest on aga juba selgelt alatu.