Maailma Tervishoiuorganisatsioon on oma varasemates avaldustes öelnud, et sigaretid on sõltuvusaine, mis vajab reguleerimist. Me ei ole vastava mõttevahetuse algatamisel sugugi novaatorid.

Väikeriik Islandi parlament on jõudnud nii kaugele, et arutab vastava sisuga eelnõud. Islandi plaan on osa kümneaastasest suitsetamisvastase võitluse laiemast kavast, mille kohaselt tahetakse keelata suitsetamine kõikjal avalikus ruumis (ka parkides ja teistes käidavates kohtades), samuti autodes, kus viibivad lapsed. Samuti tahetakse Austraalia eeskujul rakendada säte, mille kohaselt võib sigarette müüa vaid ühevärvilistes hoiatustega pakendites. Vastavat seadust täna veel vastuvõetud pole, arutelud käivad.

Täna käib kõikjal arenenud maailmas jätkuvalt elav arutelu selles osas, kuidas vähendada kasvavat sigarettide tarbimist elanikkonna seas ja tõsta seeläbi elanikkonna töövõimet, parandada tervislikku seisundit ning hoida kokku kulutusi suitsetamisest tulenevate haiguste ravile. Samuti kaitsta mittesuitsetajaid passiivse suitsetamise eest.

Sigaretid apteeki

Olen jätkuvalt seda meelt, et sigarettide müük vaid apteegis oleks märgiline ja sisuline samm suitsetamisvastases võitluses. Esiteks võimaldaks see väga suure tõenäosusega võtta kontrolli alla müügi alaealistele, mis on täna erakordselt suur probleem. Teiseks stigmatiseeriks see selgelt suitsetamist kui tegevust. Apteekril tekiks võimalus ka reaalselt otsekontaktide kaudu nõustada, mil moel kellelegi suitsemisest loobumine võiks kasulik olla. Kolmandaks võimaldaks see võtta oluliselt tugevama kontrolli alla ka salasigarettide turu.

Sel aastal lugesime kurvastusega, et meie iive oli möödunud aastal taaskord selges langustrendis. Võime mõelda välja imepäraseid ja laias maailmaski tähelepanu köitvaid ettepanekuid, kuid kui laseme oma inimestel end suitsu, alkoholi ja muude ebatervislike eluviiside kaudu ida-euroopalikult edasi tappa, siis pole esimesest pingutusest liiga suurt tolku.

Viimaseks suuremaks sammuks Eestis oli 2007. aasta suvel jõustunud suitsetamiskeeld meelelahutusasutustes, mille eesmärgiks oli kaitsta mittesuitsetajaid passiivse suitsetamise eest. Selle positiivsetes mõjudes pole kindlasti põhjust kahelda. Ma pole kohanud sel teemal Eestis tehtud originaaluuringuid, kuid rahvusvahelised uuringud näitavad selle regulatsiooni muljetavaldavaid resultaate.

Näiteks Bathi ülikooli pikaajalise ja usaldusväärse uuringumetoodika alusel toodi välja, et Suurbritannias vähenes infarktide arv keelust tulenevalt 1200 juhu võrra. Soome uuringud näitavad, et keelu kehtima hakkamise järel vähenes haiguslehtede arv tuhandete võrra. Glasgow ülikooli teadlase Jill Pelli juhitud uurimuses analüüsisid teadlased laste sattumist haiglasse astma 2000. aasta jaanuarist 2009. aasta oktoobrini. Enne 2006. aastal rakendatud suitsetamiskeeldu kasvas astma tõttu haiglasse sattumine pidevalt keskmiselt 5,2 protsenti aastas. Pärast keelu jõustumist langes haiglasse sattuvate laste arv aastas 18,2 protsenti.

Suitsetamise kahjud ületavad kahekordselt tulusid

Otseselt rahast rääkides väidavad uuringud, et suitsetamise majanduslikud kahjud ületavad tubakaaktsiisist saadavaid tulusid keskeltläbi kaks korda. Seega on nonsenss väita, et piirangutel puudub meie inimeste tervisele ja seeläbi majandusele otsene ja koheselt mõõdetav mõju.
Mind on pannud hämmastama, et tagasiside minu ettepanekule on paljude poolt olnud pilav ja nöökiv. Meil on probleem, ma juhtisin sellele tähelepanu, ja arutelu on alanud. See on väga tänuväärne, sest ainult sisukast arutelust koorub üldse mingeid lahendusi.

Need, kes piirduvad mõtte rumalaks tembeldamisega, võiks välja pakkuda paremaid ideid, ehk mida siis teha? Fakt on see, et suitsetamise tõttu sureb Eestis iga päev umbes kümme inimest. Suitsetamine tingib Eestis viiendiku surmajuhtumistest ja toob kaasa 3000 haigestumist aastas. Kas selle üle arutlemine on kohatu? Need inimesed võiksid elada meie kõrval veel mitmed head täisväärtuslikud aastad.

Kokkuvõttes näib mulle, et mind kui suitsetamise vastase võitluse loosungi püstitajat taheti tappa kui sõnumitoojat. Tahan deklareerida, et sõnumitooja on elu ja täie tervise juures.