"Lääne-Virumaal on kindlasti inimesi, kes panustavad ja on valmis panustama vabatahtlikku töösse, kuid maavalitsusel puudub täpne ülevaade päästevaldkonna vabatahtlikkusest," ütles Vallbaum Delfile.

"Selge on, et omaaegne traditsioon on üldjuhul kadunud ja paljudes kohtades alustatakse sisuliselt nullist. Samas on mitmes kohas, nagu Võsul, see ka säilinud ja rajaneb eeskätt kohalikel entusiastidel. Vabatahtlikku päästekomandosse kuulumine võiks muutuda auasjaks ja analoogseks kuulumisega kaitseliitu. Vabatahtlikkuse arendamine võtab siiski aega ja käsu korras seda teha ei saa. Vabatahtlikkusel on siiski piirid, kõiges ei saa jääda vabatahtlikkusele lootma."

Valga maavanema Margus Lepiku, kelle haldusalas olevat Puka komandot ähvardab samuti sulgemine, kinnitusel on Puka vald aktiivselt tegutsemas, et vabatahtlikku komandot luua. "Kui see ei õnnestu, peab Puka piirkond arvestama päästjate kohalejõudmise aja pikenemisega ja seeläbi muutub ka abi kättesaamine raskemaks, kuigi saabudes on päästjate võimekus suurem," ütles Lepik Delfile.

Sarnaselt eelkõnelejaga usub ka Lepik oma piirkonna rahva vabatahtlikkusele, ent möönab siiski, et võimalusel võiks kunagi mõne päästekomando piirkonnas taastada. "Usun, et inimesi on võimalik leida ja päästeamet on andnud lubaduse komando varustamiseks vajalike tehnikaga. Isiklikult loodan, et riigi majandusliku olukorra paranedes on võimalik vähemat ühe päästekomando taasavamine Valgamaal," ütles Lepik.

Pärast ulatuslikku analüüsi päästeamet arvamusel, et suure tõenäosusega panevad järgmisel aastal komandod uksed kinni Sakus Harjumaal, Leisis Saaremaal, Emmastes Hiiumaal, Puhjas ja Võnnus Tartumaal, Pukas Valgamaal, Kanepis Põlvamaal, Palamusel Jõgevamaal ja Võsul Lääne-Virumaal.
"Tõenäosus, et need komandod suletakse, on umbes 90 protsenti," lausus päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu Eesti Ekspressile.