Eesti toetab Euroopa eelarvepatuste karmimat karistamist
Eelmisel valitsuse istungil 19. jaanuaril kiitis valitsus heaks Eesti seisukohad, millega peaminister Andrus Ansip läheb pühapäeval toimuvale Euroopa Ülemkogule, kus arutatakse karmimate reeglitega leppe allkirjastamist. Üldjoontes toetab Eesti senisest valjema korra kehtestamist eurot kasutavate riikide seas. Järgnevalt väike ülevaade kavas olevatest muudatustest ja Eesti valitsuse seisukoht.
Valitsussektori eelarve tasakaalu reegli ja korrektsioonimehhanismi sätestamine
Lepingu eelnõu näeb ette sätestada valitsussektori eelarve tasakaalu või ülejäägi nõue, mis loetakse täidetuks, kui eelarve struktuurne puudujääk ei ületa 0,5 protsenti nominaalsest SKP-st. Eelarve tasakaalu reegel tuleb fikseerida siduvates ja alalise iseloomuga õigusaktides, eelistatavalt riikide põhiseadustes.
Eesti seisukoht on kõigi euroala riikide õiguses eelarve tasakaalu reegli sätestamist toetav. Seejuures soovib Eesti, et lubatud struktuurse puudujäägi suurust (0,5 protsenti SKPst) tõlgendataks maksimumina. Samuti eelistame puudujäägiga võrdväärset käsitlust riigi võlatasemele ehk 60 protsendi fikseerimist ning praegu kõrgema võlatasemega riikidele ambitsioonikama võla vähendamine kiiruse seadmist (kiiremini kui 1/20 võlast, mis ületab 60 protsendi määra). Meie eelistus on, et nimetatud reeglite riigisisesesse õigusesse ülevõtmise instrumendiks saab eelarve baasseadus, mis on siduv ja alalise iseloomuga, st seda ei saa muuta iga-aastase riigieelarve seadusega. Selles küsimuses soovime saavutada piisava õiguskindluse, et meie lahendus kvalifitseeruks „samaväärse mõjuga või siduvaks ja alalise iseloomuga õigusaktiks".
Euroopa Kohtu roll eelarve tasakaalu reegli ülevõtmise korrektsuse kontrollis.
Ettepaneku kohaselt peaks olema Euroopa Kohtu pädevuses kontrollida, et täidetud oleks kohustus lisada eelistatavalt põhiseaduse või samaväärsete õigusaktide tasandil liikmesriikide õigussüsteemi tasakaalus eelarve nõue. Lepinguga sätestatakse lepinguosaliste liikmesriikide võimalus anda teine liikmesriik kohustuste väidetava täitmata jätmise eest Euroopa Kohtusse, kes teeb siduva otsuse.
Eesti toetab Euroopa Kohtu rolli kontrollida liikmesriikide õigussüsteemi tasakaalus eelarve nõude lisamise kohustuse täitmist.
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eeskirjade karmistamine euroala riikidele
Ülemkogu kokkuleppest tuleneb ka siduvate puudujäägi ja võlavähendamise plaanide nõue ning ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse otsuste automaatsem vastuvõtmine. Euroala liikmesriigid on kohustatud toetama Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekuid või soovitusi reegleid rikkuva riigi suhtes, välja arvatud juhul, kui euroala liikmesriikide enamik on sellele kvalifitseeritud häälteenamusega vastu.
Eesti seiskoht: Toetame eelarvepuudujäägi menetluse otsuste automaatse(ma)t järgnevust valitsussektori eelarve tasakaalu ning riigivõla nõuete rikkumisel ning seire karmistamist. Pooldasime automaatset otsustamist juba stabiilsuse ja kasvu pakti reformis.
Tõhusam poliitika koordineerimine ja juhtimine: laiendatud euroala pakt ja tõhustatud koostöö kasutamine
Ühelt poolt oleksid lepinguosalised valmis mõnes euroala seisukohalt olulises küsimuses liikuma kiiremini kui Euroopa Liit tervikuna, kasutades selleks süvendatud koostöö võimalust. Süvendatud koostöö võimalust kasutatakse valdkondades, mis on eluliselt vajalikud euroala toimimiseks, ohustamata seejuures Euroopa Liidu terviklikkust. Teiselt poolt kohustuvad lepinguosalised oma olulisi euroala mõjutavaid reforme ja poliitika muutusi partneritega konsulteerima.
Eesti seisukoht: Euroopa Liidu lepinguga kooskõlas oleme valmis astuma lisasamme majanduspoliitika koordineerimisel euroala ja ka euroalasse mitte kuuluvate liikmesriikide vahel, seda vastavalt vajadusele ja otstarbekohasusele ka laiendatud euroala pakti raames või tõhustatud koostööd ja euroala spetsiifilisi kokkuleppeid kasutades. Majanduspoliitiliste kokkulepete rakendamine ja täitmise jälgimine peab toimuma Euroopa 2020. aasta protsessi ning Euroopa poolaasta, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ja makromajanduslike tasakaalustamatuste menetluse raames. Tõhustatud koostöö ning euroala spetsiifiliste siduvate kokkulepete rakendamine peab toimuma Euroopa Liidu lepingu (ja teisese õiguse) alusel. Lisaks ei peaks lisasammud majanduspoliitika koordineerimisel tekitama uusi turutõkkeid ning seega takistama siseturu toimimist ja arendamist.
