"Aga tuli välja, et majanduskasv, va sindrinahk allub veel „n“ arvule muule muutujale, mille mõjutamine käis isegi suurriigile üle jõu," seisab Nestori arvamusloos. "Ehk siis loodetud tulud jäid lihtsalt ära ja nii tuligi ka kõikidel järgmistel presidentidel võtta ohtralt laenu. Euroopa kontekstis on USA laenu suurus täna selline, et võta või jäta – aga Ameerika Ühendriigid kuuluksid nende „pahade ja patuste“ riikide hulka, kes kulutavad ülejõukäivalt palju. Dollar suurusena võimaldab aga täiendavat trükkimist. Ja veelkord trükkimist."

Nestor lisab, et kui nüüd Eesti suuruses riigis seda õpetust keegi veel usub, siis soovitab ta pigem leida meelelahutust aastavahetusel ohtralt avaldatud horoskoopidest.

"Enne võib sealt leida midagi kasutuskõlblikku. Maksukoormusel on oma mõju majandusele, kuid meie väiksuse ja avatuse juures ei mahu see kindlasti top-10 hulka. Rääkimata mujal maailmas toimuva paratamatust mõjust meie tuludele ja kuludele, oleme siin eelkõige ise otsustajad, seda näiteks tööjõu hinna ja tehtava töö kvaliteedi asjus. Teadmine, et Eestis maksab rahana euro, on samuti kordades olulisem mis iganes maksust või selle kogumise viisist."

Täispikkuses ilmub Eiki Nestori arvamuslugu Delfis homme.