7,5 miljoni elanikuga Tadžikistani peamine tulu tuleb alumiiniumi- ja puuvillaekspordist ning umbes ühest miljonist välismaal töötavast tadžikist. Ametlikel andmeil moodustas Venemaal töötavate tadžikkide poolt koju saadetud raha 2011. aastal 45 protsenti sisemajanduse koguproduktist, vahendab BNS.

Hoolimata kibedast vaesusest ei hoia kohalikud ametnikud sageli kulusid kokku, kui president nende maanurka külastab.

Tellitakse kulukaid parandustöid teedele, mida mööda Rahmon sõidab, istutatakse puid maapiirkondadesse, mis talle väidetavalt meeldivad, koolilapsed saadetakse teda lillesülemitega tervitama ja tema esinemisteks ehitatakse keerukaid kõnepulte.

"Mul on teie tallalakkumise pärast häbi," ütles raevunud Rahmon valitsuse koosolekul, mis televisioonis üle kanti.

"Tavakodanikud, inimesed, kes elavad külades ja linnades, mida ma külastan, kurdavad mulle kogu aeg: nad teevad iga teie reisi ajal meie taskud tühjaks... koguvad raha andamiks, vaipadeks... lilledeks ja pidusöökideks."

"Mis see olgu? Lõpetage ära! Mul pole seda kõike vaja."

Endine kolhoosidirektor Rahmon on Tadžikistani 20 aastat valitsenud ja ta peab jõuliselt võitlust islamiäärmuslastega. Tema vastaste sõnul ajab noori radikaalse islami juurde hoopis vaesus ja riigi repressioonid.

Kriitikud süüdistavad Rahmoni põhiseaduse muutmises, et ise võimule jääda. Tema praegune, kolmas ametiaeg lõpeb 2013. aasta novembris ja siis võib ta veel ühte seitsmeaastast ametiaega püüelda.