Kui plaanid ka reaalsuseks saavad, siis on see ilmselge märk sellest, et riigikaitse suudab ajaga kaasas käia ja reageerida 90ndate alguse vähenenud sündimusele. Delfi leiab, et on positiivne, et plaani kohaselt saavad aega minna teenima ka naised ning mehed, kel varem see võimalus näiteks toiduallergia tõttu puudus. Pealegi on juba praegu Kirde kaitseringkonnas mitu naissoost ajateenijat.

Alati võib tõstatada küsimuse, kas naissoost ajateenija saab oma ülesannetega hakkama sama hästi nagu tema meesoost kaasvõitleja. Ent olgem ausad – ajateenistusse sattub igal aastal sadu noormehi, kelle ainsad kogemused füüsilise tegevusega on saadud kehalise kasvatuse tunnis ja kes jäävad hätta 25 kätekõverduse tegemisega hommikuvõimlemisel.

Vaadakem ka välismaale - Iisraelis algas naistele kohustuslik ajateenistus aastal 1948 ning täna võitlevad nad jalaväelastena eesliinil täpselt sama moodi nagu nende meesoost kaasvõitlejad.

Mis tervisenõuete leevendamisesse puutub, siis on noorte meeste kehv tervis kahtlemata probleem. Esialgu harjumatuna tunduvad poolsaapad, kümnete kilomeetrite pikkused matkad varustusega, mis kaalub umbes 30 kilogrammi, toovad füüsise nõrgad kohad üsna valusalt esile. Paraku sattuvad ka praegu aega teenima mehed, kes sellisele koormusele vastu ei pea, ent toiduallergia seljakoti tassimist ju ei sega.

Igatahes on tervitatav mõte, et naised peaksid saama ajateenistust läbida. Kaitsetahe ju sugu ei küsi ja pole põhjust, miks hästi motiveeritud naine peaks jääma ilma võimalusest õppida relvi tundma ja kodumaad kaitsma.