Lõhmus rääkis, et filmide tase ei ole pahatihti see, mis 50ndatel ja 60ndatel. Ta tõi näiteks, et 1969. aastal tehti kolm filmi, aga kõik olid head. Lõhmuse sõnul kindlustas omaaegne Tallinnfilmi põhajlik ettevalmistustöö hea tulemuse.

Samas ei määra tema sõnul filmide arv kvaliteeti. „Praegu on arv kolm korda suurem, aga pilt on kirju ja see on elujõu näide,“ lausus Lõhmus.

Lõhmuse sõnul on Eesti seksikas filmimaa siis, kui siin tehakse häid filme ja kui oma rahvas käib oma filme vaatamas.

Tema sõnul kehtib reegel, et filme peab tegema lastele, festivalile ja rahvale.

Lõhmus rääkis ka igavese püramiidi seadusest - mida rohkem on filme, seda kõrgemale tõusevad tipud. Häid filme jõuab tema sõnul püramiidi tippu vähe, aga ülejäänud ongi „sõnnik, millest lilled võrsuvad“.

PÖFF-i juht Tiina Lokk lisas, et Eesti filmide professionaalne tase tegelikult vaikselt kerib kogu aeg allapoole. Ta selgitas, et sageli isegi ei osata lavastada näiteks misanstseeni või monteerida.