"Kõigepealt, nagu seadus ette näeb, on riikliku lepitaja vahendusel läbirääkimised osapoolte vahel ja kui need läbirääkimised tulemust ei anna, siis on töörahu katkenud ja streik on üks võimalik vahend," rääkis Rondik Delfile.

Konkreetse päeva, mil streik toimub, saab öelda alles pärast riikliku lepitusprotsessi lõppemist. Selles, et lepitusprotsess tulemusi ei anna, on Rondik üsna kindel. "Valitsuse seisukoht on täiesti eitav, küsimust ei peeta vajalikuks arutadagi. Muidugi, imesid juhtub alati," muigas Rondik.

Ta täpsustas, et tegemist ei ole hoiatusstreigi, vaid kõige tavalisema streigiga. "Oleme otsustanud, et streik on ühepäevane ja see saab olema tööpäev. Streik on töökatkestus, sel päeval töötajad ei tööta ja tööandja ei maksa palka," lausus haridustöötajate liidu juht. "Kui töörahu on katkenud, siis võime streike veel korraldada ka ja nähtavasti korraldame ka."

Rondiku sõnul on Eesti riigil raha õpetajate palgatõusuks olemas. "Minu arvamus on, et raha on meil küll, meil on üle 800 miljoni riigivõlglaste poolt riigile maksmata raha. Arvan, et maksuameti ja tolliameti hea töö tulemusena see 34,5 miljonit palgatõusuks leitakse," selgitas Rondik, et õpetajate palgatõus tähendaks riigieelarvele 0,56 protsenti riig eelarve üldmahust.

"Küsimus pole niivõrd majanduslik, vaid poliitiline," rõhutas ta. "Riik peaks õpetajate ootustele vastu tulema ja ka üldsus toetab seda."