"Vahipataljon annab Eesti vabariigile näo, teie järgi hindavad Eesti riiki kroonitud pead ja presidendid, suursaadikud ja teised Eesti vabariigi külalised. See on vastutusrikas ülesanne ja privileeg, mida Vahipataljoni sõdurid, allohvitserid ja ohvitserid on auga täitnud," ütles brigaadikindral Terras kaitseväe peastaabi teatel.

Kaitseväe juhataja innustas ajateenijaid võtma teenistusest maksimumi, looma sõprussidemeid ja õppima oskusi, millest on kasu nii teenistuses kui igapäevaelus. "Ajateenistuse läbinud noormees on tööturul palju konkurentsivõimelisem, sest ta oskab töötada meeskonnas, oskab juhtida ja tema isikuomadused on arenenud," ütles brigaadikindral Terras. "Ajateenistus annab võimaluse näidata, milleks te võimelised olete hoolimata teie päritolust, kodusest keelest ja läbitud õpingutest."

Pärast rivistust viisid Vahipataljoni kaitseväelased pärja president Lennart Meri hauale Metsakalmistul. Kolmapäeval panid Vahipataljoni kaitseväelased pärja 2009. aastal Afganistanis langenud nooremseersandi ja endise Vahipataljoni ajateenija Kristjan Jalakase kalmule Saaremaal Kudjape kalmistul.

Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib praegu 400 ajateenijat ja 60 kaadrikaitseväelast.

Vahipataljon loodi ametlikult 9. jaanuaril 1919. aastal. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ja vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuste-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniateks. Vahipataljon täitis ka riigivanema ja presidendi auvahtkonna ülesannet.

Vahipataljon taasloodi 1.veebruaril 1993. aastal.

Aastapäeva tähistamine jätkus täna laske- ja spordivõistlustega, kus osalesid nii ajateenijad, kaadrikaitseväelased kui pataljoni külalised.