Ehk on nii võimalik aimu saada sellest, mida ma teen ja mida pean oma paljude seadusjärgsete ülesannete (vt võrdse kohtlemise seadus § 16) seas kõige olulisemaks.

Kahjuks pean seadusega pandud ülesandeid igapäevases töös prioritiseerima, kuna minu kantseleis töötab minule lisaks vaid üks nõunik. Sotsiaalministeeriumiga koostöös läbiviidava projekti „Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine riigieelarvesse“ jaoks on Sotsiaalministeeriumis tähtajaliselt tööle võetud üks projektijuht, kelle tööd juhin mina.

Minu peamine ülesanne on jälgida, kas ühiskonnas täidetakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõudeid. 

Selleks olen oma asutuse võimaluste piires teinud teavitus- ja selgitustööd võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse sisu kohta esinedes konverentsidel ja seminaridel ning viinud läbi koolitusi. 2011. aastal esinesin mina või minu nõunik ettekandega 13 erineval üritusel või kohtumisel ning koolitasime 9 erineval koolitusel. Lisaks korraldas voliniku kantselei Sotsiaalministeeriumiga koostöös kokku 8 päeva koolitusi soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise kohta erinevate ministeeriumide ja nende allasutuste ametnikele. Käesoleva aasta esimestel kuudel ilmub trükist raamat „Riigi eelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris“ – selle raamatu koostamine, toimetamine ja väljaandmine on 2011. aasta töö vili. Samuti ilmus 2011. aasta lõpus trükist voliniku institutsiooni ja selle ülesandeid tutvustav lühivoldik eesti, inglise ja vene keeles (tiraaž vastavalt 500, 500 ja 300). Voldiku eesti- ja venekeelne tiraaž on tänase seisuga välja jagatud selleks soovi avaldanud inimõigustega tegelevatele kodanikuorganisatsioonidele.

Teavitustööks pean ka meediapäringutele vastamist ning esinemist erinevates meediakanalites võrdse kohtlemise eestkõnelejana. Vastasin 2011. aastal 46 kirjalikule ning 13 suulisele meediapäringule.

Voliniku ülesandeks on teha soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel koostööd erinevate isikute ja asutustega. Minu poole pöörduti 2011. aastal koostöö eesmärgil 190 korral.

Volinik nõustab ja abistab inimesi, kes kahtlustavad, et neid on diskrimineeritud. Samuti uurib volinik diskrimineerimise juhtumeid ning annab neis vajadusel õigusliku hinnangu. 2011. aastal tehti minu asutusele 108 kirjalikku ning 13 suulist pöördumist, kus avaldaja leidis, et teda on ebavõrdselt koheldud. Kord nädalas võtan vastu kodanikke, kes soovivad õigusnõustamist võrdse kohtlemise teemadel. Voliniku poole võib pöörduda kirjalikult (nii tava- kui ka e-posti teel) või suuliselt. Õigusnõustamist saavad kõik soovijad telefoni teel tööpäevadel kohe, eelnevat registreerimist pole tarvis.

Volinik esindab vajadusel Eestit rahvusvahelistes ja Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse ja inimõigustega tegelevates organisatsioonides ja võrgustikes. Eelkõige olen üritanud võimalusel osaleda üle-euroopalise võrdõiguslikkuse organite võrgustiku EQUINET kohtumistel ja koolitustel.

(Autor on Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik)