Kõige hullemates võlgades on erakonnad PASOK ja Uus Demokraatia, mis on viimased 37 aastat omavahel võimu jaganud. Konservatiivse Uue Demokraatia võlg on 128 miljonit eurot ja sotsialistliku PASOK-i võlg 115 miljonit eurot. Parteide rahastamine kerkis avalikkuse tähelepanu alla, kui konkureeriv liberaalne partei nõudis selle uurimist, vahendab Helsingin Sanomat.

Valdava osa laenudest on Kreeka parteid saanud majandusraskustes siplevalt põllumajanduspangalt, praeguse nimega ATEBank. Valitsev partei on traditsiooniliselt nimetanud panga juhtkonna. Parteisid on rahastanud ka erapangad Marfin ja Piraeus.

Parteid on võtnud liiga palju laenu. Siseminister Tassos Yiannitsise sõnul on nad nüüd sama raskes olukorras kui Kreeka riik.

„Seda on teatud aastaid. Me oleme ühiskond, mis on arenenud, õitsenud ja kogunud oma rikkuse võla arvel,“ ütles Yiannitsis detsembris Kreeka parlamendi ees esinedes.

Demokraatliku liidu esinaise Dora Bakoyannise sõnul on parteide rahastamine väärastunud. 2010. aastal Uuest Demokraatiast lahkunud Bakoyannis nimetas parteidele laenu andmist äärmuslikuks korruptsiooniks.

Kreeka parteid saavad riigilt toetust. Siseministeeriumi andmetel maksti 2010. aastal parteitoetust kokku 49 miljonit eurot ja eelmisel aastal 54 miljonit eurot.

Uus Demokraatia on pannud parteitoetuse kuni 2018. aastani oma võlgade eest tagatiseks, sest kinnisvara erakonnal ei ole.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid