Justiitsministeerium: varem venekeelsena ilmunud seaduste vastu tunti väga vähe huvi

Justiitsministeerium ei tellinud tänavuseks aastaks ühegi õigusakti tõlkimist vene keelde ning selgitas, et varem ilmusid seadused osaliselt küll ka venekeelsena, kuid huvi nende vastu oli äärmiselt väike.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ütles Delfile, et kuni 2006. aastani avaldati Riigi Teatajas ilmunud õigusakte osaliselt ka venekeelses väljaandes. „Kuid selle tellimused vähenesid pidevalt, lõpuks jäi ligi 30 tellijat ning väljaandmine lõpetati,” selgitas Talv.

Talve sõnul tõlgitakse mõni seadus vene keelde siis, kui ministeeriumid sellise tellimuse esitavad. Talv täpsustas, et säärasel juhul tõlgitakse eelkõige terviktekste ning tõlkimisega tegelevad vandetõlgid tõlkeplaani väliselt.

Erinevalt vene keelest tõlgitakse Eesti seaduseid inglise keelde. Talv sõnas, et seda tehakse Eestis kehtiva õigusraamistiku tutvustamiseks, kuna peetakse tähtsaks uute investeeringute Eestisse kutsumist ning uute töökohtade loomist.

„Ettevõtlikel inimestel on lihtsam Eestisse tegutsema tulla, kui kehtivad seadused on neile mõistetavas keeles kättesaadavad ja mis seal salata, meie ettevõtluskeskkond on üsnagi konkurentsivõimeline ning seda varjata pole põhjust,” lausus Talv.

Valitsuse juhtnööre järgides ei tellinud justiitsministeerium ühegi siinse õigusakti tõlkimist vene keelde ning seega jätkub viimastel aastatel kehtinud olukord, kus enam kui kolmandik Eesti elanikkonnast saab seadusi emakeeles lugeda vaid raha eest.