Eestlane Malmös: meil ei ole siin mingi kurjuse kants!
Lugude kommentaariumis on näha tugevat võõra-viha ning hirmu nii Malmö suureosaliselt "vaenlastest" muulastest koosneva populatsiooni kui ka linnas toimuva suhtes. Kuna enamik kommentaaridest tundusid vägagi subjektiivsed ja hetkeajendil kirjutatud, teadmata tegelikku kohalikku situatsiooni, otsustasin Malmö elanikuna enda arvamust avaldada ja Eestis elavatele eestlastele rohkem teadmisi jagada.
Malmö tervikuna on üsnagi rahulik, probleemseks piirkonnaks on viimastel aastatel osutunud Rosengård, mille elanikkonnast ligi 90% on immigrandid. Viimaste päevade suurt tapmislainet võib nimetada anomaaliaks, kuna valdavalt on nii karmid kuriteod haruldased.
Eesti kommentaariumile mõtteainet: kas paanikat Malmö situatsiooni kohta tekitab seik, et Rootsis kui alati rahuliku ja turvalisena tundunud maal on kuritegevuse kasv või asjaolu, et need kuriteod on seotud maffia arveteklaarimistega? Kui te võrdleksite tapmiste arvu Eestis ja tapmiste arvu Malmös suhtarvuna, siis erilist vahet ju polekski. Eestis tapeti eelmisel aastal üle 90 inimese, mis teeb aasta peale ära jagatuna üks mõrv umbes iga nelja päeva tagant. Kas seda pole ka mitte liiga palju arvestades inimelu kallidust?
Kui ma uudiseid ei loeks ja pidevalt negatiivset informatsiooni Malmö kohta ei näeks, arvaksin mina küll, et elu on siin vägagi rahulik. Kogu aja jooksul, mis ma Malmös elanud olen, ei ole ma näinud ühtegi suuremat tüli, mis oleks lahenduse leidnud vägivaldsel viisil. Ma ei ole ka vältinud probleempiirkondi - olen korduvalt käinud ka Rosengårdis ning tsiviliseeritud kombel inimestega suheldes ei ole ühtegi probleemi kerkinud. Eestis seevastu piisab korraks õhtusesse linna minekust, et näha, kuidas purjus isandad üksteisega rammu katsuma on asunud.
Malmös toimub tõesti rohkem proteste kui Eestis, kuna suur osa elanikest omab tugevat temperamenti ning enda õiguste eest julgetakse rohkem võidelda kui Eestis, kuid see ei tähenda, et siin asjad kontrolli alt väljas oleks.
Linna üldine atmosfäär on palju sõbralikum ning inimesed abivalmivad ja lahkemad kui Eestis. Eestis võib tänaval juhusliku inimese käest midagi küsides heal juhul sõimata saada, Malmös võid igalpool inimestega inimlikku vestlust alustada. Inimesed on enamjaolt eelarvamustevabad ning kõigi suhtes tolerantsed ning empaatiavõimelised.
Enim murettekitav asjaolu Malmöst kirjutavate artiklite kommentaaride kohta on minu jaoks aga see, et kommentaatorid loovad aina uuesti ja uuesti immigrantidest (loe: araablased, somaallased, afganistaanlased, iraaklased jne) alavääristavat ja vihkamist täis kujutist. Kutsutakse inimesi "kaltsupeadeks" jne. Siit saab välja lugeda kultuurivägivalla ühte protsessi: esiteks, kahe grupi loomist - meie ja nemad, teiseks "nende" ehk moslemitest immigrantide inimväärtuse vähendamist, mis annab võimaluse vihkamisel areneda, luues baasi struktuurse vägivalla ning seejärel ilma tagajärgedeta süüdimatu otsese vägivallapuhangu alguseks.
Seejärel kasutatakse "vaenlase" kujutist kõikide probleemide allikana ja oma peas rakendatakse enda kurjus "nendele", luues ideoloogia, mis toodab aina uut vihkamist.
Proovige leida rohkem mõistmist ning öelge oma eelarvamustest lahti. Analüüsige oma kartuste ja vihkamise põhjuseid ning püüdke neist vabaneda.
Malmö ei ole Euroopale kadunud ning siin on hea elada.
