Aaviksoo: gümnaasiumi säilimiseks peab seal olema vähemalt kolm paralleeli
Suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva on ministeeriumi hinnangul otstarbekad vähemalt viie paralleeli ehk arvestuslikult 540 õpilasega gümnaasiumid, sest see annab rohkem valikuvõimalusi ja suuremat ökonoomsust koolipidajale.
"Keegi ei arva, et ei võiks olla erandeid, keegi ei arva, et Põlvamaal ei võikski olla gümnaasiumi," lausus minister Jaak Aaviksoo.
Aaviksoo, kes täna koolivõrgu korrastamise lähtealuste projekti tutvustas, tõi reformi vajaduse esimese põhjusena välja, et meil sünnib järjest vähem lapsi ja demograafid ei sisenda meile usku, et me oleks varsti lasterikkamad.
Aaviksoo rääkis, et on maakondi, kus õpilaste arv on vähenenud üle kahe korra. "Praegune koolivõrk on loodud lastele, keda ei ole," tõdes minister. Tema sõnul peaks igal aastal sündima 21 000 last, et olemasolevat koolivõrku lastega täita.
Ta tõi võrdluseks tänased ja 15 aasta tagused numbrid õpilaste arvu, koolide arvu ning gümnaasiumide arvu osas. Kui õpilaste arv on 15 aastaga vähenenud 78 458 võrra, siis koolide arv 202 ning gümnaasiumite arv vaid 12 võrra.
Aaviksoo sõnul võib seda võtta apokalüptiliselt, aga võib ka võtta kui võimalust ja kohustust anda lastele kvaliteetset haridust. Ta kordas mõtet, et kui me ei saa suureks rahva arvult, siis me võime saada suureks vaimult.
Ministri sõnul on avalikus ruumis juba pikemat aega kõlanud väiteid, et haridusreform ja ümberkorraldused on vajalikud. Tema hinnangul kasvab see arusaamine, aga täna ei ole veel täit kindlust, kas see arusaamine on piisavalt suur ja kas aeg on juba küps, et ümberkorraldused ära teha.
Aaviksoo sõnul ei otsustata midagi uisapäisa, vaid kaalutletult. Seepärast on tema sõnul hiljemalt jaanipäevaks vaja otsustada, kas üldse midagi edasi otsustama hakatakse.
"Mul ei ole midagi selle vastu, kui me jätame otsustamata, mul jääb palk samaks," naljatles minister, kelle sõnul tuleb otsused langetada kohalikel omavalitsustel, aga nii rahastamise kui nõuete läbi kavatseb ministeerium otsustamist lihtsamaks teha.
Koolivõrk pärineb kolhoosiajast
Ministri sõnul ei ole hariduskorraldus suutnud sammu pidada üldiste muutustega Eesti elus. Natuke uhke võiks tema sõnul olla kutsehariduse üle ja tasapisi paraneb ka olukord kõrghariduses, kus varasema 50 kõrgkooli asemel on alles 30.
Kutsehariduse reform on tema sõnul andnud häid tulemusi juba vähem kui viie aastaga.
"Järelikult me oleme suutelised kokku leppima, kui me suutsime seda kutsehariduse süsteemis, mis tõsi, on riigi käes ja riigi hallata, siis järelikult oleme me suutelised seda tegema ka üldhariduses," kõneles Aaviksoo.
"Üldharidus ei ole nõukogude aja lõpust oluliselt muutunud," rääkis Aaviksoo täna. Nii õpetajad kui koolivõrk pärinevad tema sõnul kolhoosiajast, mis ei ole etteheide inimetele, kes seal töötavad.
"See, millest me täna räägime, seda ei ole välja mõelnud Jaak Aaviksoo ega haridusministeeriumi ametnikud," ütles minister ja viitas kõrgele kuhjale dokumentidele enda ees laual, muuhulgas riigikontrolli aktile aastast 2007 ja üldhariduskoolide võrgu korraldamise kavale aastast 2005.
Ministri sõnul on meil seni puudu otsustest. "Otsustamatus on juba kalliks maksma läinud, eelkõige on seda näha haridusliku kihistumisena," sõnas Aaviksoo ja viita PISA testid võrdlusele aastatel 2006. ja 2009., millest viimase tulemused ei olnud kaugeltki nii head kui varasemad.
Gümnaasiumites ei ole ministri sõnul täna löögi all maagümnaasiumid, vaid maakonna keskuste gümnaasiumid, sest vanemad on viinud oma lapsed ka sealt ära kaugemale Tartu, Tallinna ja Pärnu gümnaasiumitesse.
Aaviksoo sõnul on küsimus selles, kas me suudame tagada maagümnaasiumite püsimise 10 ja 15 aasta pärast ja kas ka suurlinnad suudavad vastu võtta õigeid otsuseid.
Igast gümnaasiumist hea haridus!
Minister lükkas ümber väite, nagu oleks koolivõrku korrastada vaja ainult raha kokkuhoiu eesmärgil. "Raha tuleb leida nii palju kui põhjendatult on vaja," lausus ta.
Ministri sõnul eksisteerivad objektiivselt erinevad võimalused, mida ei saa kompenseerida rahaga. Näiteks õpivad lapsed mitte ainult õpetajalt. Mida kõrgemal haridustasemel, seda suurem peab olema suhtlusring, arutles Aaviksoo. Lasteaias võib olla kaks või kolm kaaslast, põhikoolis paar- kolmkümmend, gümnaasiumis paar-kolmsada.
Ta tõi võrdluseks riigieksamite keskmise hinne aastatel 2006-2009, kust on näha, et väikeste gümnaasiumite keskmine hinne on väiksem kui üle kolme paralleeliga gümnaasiumitel kõige kehvemetale juhtudel. Ministri sõnul saaks sama tulemuse mitte ainult Eestis, vaid ka mujal, sest see on objektiivne.
Võrdne hariduse kättesaadavus ei tähenda tema sõnul koolitee pikkust ega pea sõltuma sellest, kas laps sünnib Inglise Kolledži pööningul või Lauri Leesi korteris.
Haridusministeeriumis täna kõigile huvigruppidele arutuseks välja pakutud gümnaasiumivõrgu korrastamise põhimõtetes seisab, et Eestis peavad olema ainult tugevad gümnaasiumid, mis tähendab, et gümnaasiumides on õpilastel võimalus leida endale edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond, võimalus valida mitme omavahel selgelt eristuva õppesuuna ja erinevate valikainete vahel.
Ka peab gümnaasiumides olema kvalifitseeritud õpetajaskond, kel on võimalus töötada täiskoormusega soodsas arengukeskkonnas.
Minister kinnitas, et ehkki õpetajate arv ei ole aastatega oluliselt vähenenud, siis mitte mingil juhul ei hakata õpetajaid massiliselt koondama. Ta tõdes, et paljud õpetajad töötavad praegu koolis vaid osakoormusega ning väga paljud on pensioniealised.
Gümnaasiumid töötavad täna nagu tolmuimejad
Gümnaasiumivõrgu korrastamine võib põhikooli lõpetjatele tähendada seda, et tuleb hakata tegema eksameid või kehtestatakse mõni muu lävend gümnaasiumi pääsemiseks. Ministri sõnul on seegi üks arutelu koht.
Tema sõnul ei ole õige, et gümnaasiumi vastuvõtuks ei ole üldse mingeid piiranguid.
"Täna töötavad gümnaasiumid nagu tolmuimejad, kuna sellega on seotud pearaha," illustreeris Aaviksoo tänast olukorda. Tulevikus peab tema sõnul hakkama toimuma mingi selektsioon.
"Kardetakse seda lahendust, mida paljud riigid kasutavad, et gümnaasiumi ette pannaks filter ja sellega sunnitakse lapsi minema kutsekoolidesse," kõneles Aaviksoo, ta kinnitas samas, et juba praegu on Eestis kutsekoole, mis on oluliselt tugevamad kui mõni gümnaasium.
Internaat, koolibuss ja varemeis koolihooned?
Minister rääkis, et kui õpilane peab hakkama käima kodust kaugel asuvas gümnaasiumis, siis tõenäoliselt hakatakse toimima sarnaselt tänastele kutsekoolide õpilastele, kellest osad elavad ja ööbivad kodus, mõned on kostil sugulaste ja tuttavate juures, mõned elavad ühiselamus.
Aaviksoo kinnitas, et kindlasti saab gümnaasiume olema rohkem kui on täna Eestis kutsekoole. Nii õpilaste transporti kui ka internaadis või ühiselamus elamist peaks aga hakkama riik toetama. "Kutsekooli praktika näitab, et ühiselamu kohtade järgi ei olegi nii suurt nõudlust," lisas ta.
Et bussikilomeeter on riigile odavam kui suurte koolimajade kütmine, siis tuleb loobuda ka mõnest seni kooli kasutuses olevast hoonest.
Mis neist saab, on ministri sõnul täna vara öelda. Kindlasti leiavad mõned neist kasutust teises valdkonnas, välistada ei saa ka osade hoonete lammutamist. Naljatledes lubas Aaviksoo, et tühjaks jäävates koolimajades hakatakse "Stalkerit" filmima.
