Ajakirjanikud loomulikult ei viitsinud kontrollida, kas ministeeriumi esitatud süüdistused on vettpidavad. Kohalikud omavalitsused väärtustavad igati hariduse kättesaadavust, kvaliteeti ja õpetaja ametit. Selleks tehakse kohtadel kõik, et tagada õpetajatele vääriline töötasu.

Oma ülevaates HTM lausa valetab ja püüab riigieelarve ning Vabariigi Valitsuse määruste eksitavate tõlgendustega halvustada omavalitsusi ning tekitada avalikkuses ja pedagoogides väärarusaama riigieelarves haridustoetusena kohalikele omavalitsustele eraldatavate vahendite kasutamisel.

See ülevaade ning kohalikele omavalitsustele saadetud kiri ja sellele lisatud fail palgakulude võrdlemise kohta ei ole objektiivne. Millegipärast on tabelis, kus soovitakse näidata pedagoogide töötasu, kajastatud õpilaste arv põhikoolis ning gümnaasiumis ja samuti klassikomplektid nendes koolitüüpides. Puuduvad aga andmed selle kohta, kui palju on nendes omavalitsustes erineva tasemega õpetaid, koolide juhte ja õppealajuhatajaid, sotsiaalpedagooge ja ringijuhte. Failis on kajastatud kooliõpetaja keskmine kuupalk, mille ühikust tulenevalt tundub õpetaja keskmine kuupalk olevat 12,171 krooni. Seega on failis kajastud andmed, mis ei puutu asjasse ja kajastamata andmed, mis oleksid võinud olla aluseks vastavale süüdistusele, kui see oleks pädev.

Tabeli veergudes 7 ja 8 kajastatud põhikooli õpetajate palkadeks ja gümnaasiumiõpetajate palkadeks riigieelarvest eraldatud toetus on aga täiesti eksitav. 2010 aasta või varasemate aastate riigieelarves kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu eraldatud ja Vabariigi Valitsuse määruses, millega jaotatakse muuhulgas haridustoetuse vahendeid, pole selliseid eraldisi, nagu õpetajate palkadeks, olemas. 

Vabariigi Valitsuse määruses jaotatakse kohalike omavalitsuste vahel haridustoetus kokku, mis jaotub koolilõuna toetuseks ning muudeks haridustoetusteks, mille all mõistetakse üldjuhul eraldisi noorte-, õpilasürituste ja ainesektsioonide kulude katmiseks. Seega on HTMi väide, et kohalikud omavalitsused on kasutanud sihtotstarbelisi vahendeid mittesihipäraselt õpetajate palkadeks vale ja eksitab avalikkust ning õpetajaid. Kohalikud omavalitsused on kasutanud kogu haridustoetuse hariduskuludeks ning lisanud sellele veel väga palju vahendeid.

Kui HTM peab oma eksitavas informatsioonis silmas rahandusministeeriumi kodulehel olevat faili 2010. aasta hariduskulude jaotus, siis selle faili tegelik pealkiri on „Haridusmudel 2010 01.09.2010 out.xls“ ning vastavalt 2008. aastal kehtima hakanud haridusmudelile, kajastab see fail arvestusi, mis on vajalikud riigieelarves kajastatava ja kohalikele omavalitsustele eraldatava haridustoetuse kogumahu väljaarvestamiseks ja jaotamiseks omavalitsuste vahel. See fail pole aga seadusandlik akt, vaid abimaterjal. Muuhulgas, ei antud mudel ega ka see fail ei sisalda eraldi arvestust kui suur osa haridustoetusest moodustab arvestuslikult põhikooli ja gümnaasiumiõpetajate töötasu. Seega faili 7. veeru, „Põhikooli õpetajate …“ ja järgmise veeru, „Gümnaasiumiastme õpetajate palkadeks riigieelarvest eraldatud toetus“ pealkirjad ja nende all toodud sisu on nähtavasti HTM soovunelm, kuid avalikkust ja õpetaid räigelt eksitav. Selleks et selliseid arve saada, pidi HTM tegema eraldi arvestuse, kusjuures ta sai aluseks võtta vaid valemis oleva arvestusliku õpetajate arvu, mitte aga tegeliku ning jaotama selle vastavalt õpilaste arvule, klassikomplektidele ja õppekavale põhikooli ja gümnaasiumi vahel. Riigieelarvest ei ole vähemalt viimase pooleteist aastakümne jooksul kordagi eraldatud kohalikele omavalitsuste sihtotstarbelisi vahendeid konkreetselt pedagoogide palkadeks. Ka pole omavalitsustel kunagi olnud kohustust haridustoetust raamatupidamises kajastada sellise detailsusastmega et sealt oleks otse võimalik välja tuua kulud õpetajate palkadeks põhikoolis ja gümnaasiumis.

Haridusministeeriumi soov saada omavalitsustelt oma kirja kohast informatsiooni haridustoetuse kasutamise osas sellise detailsusastmega ei ole seaduspärane ning omavalitsustel puudub kohustus selliseid andmeid eraldi genereerida, koguda ning Haridus- ja Teadusministeeriumile saata. See, et HTM ja rahandusministeerium ei oma tegelikke andmeid, kui palju vahendeid kulub tegelikult pedagoogilise personali palgakuludeks ja ka koondamishüvitisteks, on tegelikult rahandusministeeriumi ja raamatupidamistoimkonna viga, sest nemad pole pidanud vajalikuks saldoandmikke selliselt täiendada. Omavalitsusliidud on ettepanekuid vastavate andmete kajastamiseks esitanud juba aastaid.

See uudis, nagu paljud teisedki aastast 2011, on suunatud tegelikult sellele, et püüda näidata omavalitsuste vähest suutlikkust ning suunata avalikku arvamust kohalike omavalitsuste vastu ning põhjendada haldus- ja gümnaasiumireformi vajadust.