Toredad olid muidugi Eesti Energia abinumbri 1343 klienditeenindajad, kes mulle kaasa tundsid ja lohutasid sõnadega, et "lootma peab ikka". Kui küsisin, kas on lootust, et vool lähiajal tagasi tuleb, vastati mulle, et "esimesel võimalusel." Seda ootasin ma siis üheksa päeva.

Hindan muidugi väga neid töömehi, kes tegelesid liinide parandamisega, aga minu jaoks jääb ikka arusaamatuks, kuidas saab üks EE suurune ettevõtte nõnda toimida veel 21. sajandil. Seda peaks ju ikka suutma inimesele öelda, kas ta saab oma elektri tagasi ühe, kahe või suisa üheksa päeva pärast.

Oleks mulle kohe öeldud, et ma nii kaua ootama pean, oleksin oma oma elu selleks ajaks hoopis paremini ümber korraldanud ja kahjud oleksid märgatavalt väiksemad. Näiteks oleksin oma toidutagavara viinud tuttavate juurde ja sulgenud Elioni teenused.

Praegu maksan ma ju ikka selle teenuse eest täishinda, kuigi ei saanud seda vahepeal juba mainitud üheksa päeva kasutada. Elionist öeldi mulle, et nemad tagasid mulle teenuse ja kahju peaks kompenseerima Eesti Energia. Sealt vastati, et minu kahjud on hinnatud 23,97 euro suuruseks.

See summa peaks siis kompenseerima ka veel raadio- ja taskulampide patareide maksumuse! Mul polnud aimugi, et need nii kallid on. Lisaks vee ja riknenud toidu kulud.

Kahjuks või õnneks ei ela maainimene enam eelajaloolisel ajal. Kommenteerijad arvustasid, et kui nemad noored olid, ei olnud kellelgi elektrit. Olen teinud palju, et mu lapsel saaksid ka maal elades nautida samasuguseid mugavusi nagu linnalapsed. Seega ei ole ma arvestanud olukorraga, et mul tuleb üheksa päeva käia õues kempsus ja tuua vett arhailisel kombel kaevust.