Maksude kogusumma tõusis 7,3 protsenti võrreldes 2010. aastaga ja 6,5 protsenti 2009. aastaga võrreldes. Detsembri maksutulu oli 378 miljonit eurot.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles valitsuse pressikonverentsil, et 2011. aasta oli majandusele oodatust positiivsem. „Võime 2011. aastast rääkida kui heast majandusaastast ja maksulaekumiste aastast,“ lausus Ligi.

Ministri sõnul ei tähenda hea maksulaekumine siiski seda, et nüüd tuleb kohe kõik ära kulutada. „Meie varud ja vastupanuvõime on nüüd suuremad kui me lootsime,“ ütles ta.

Ligi sõnul läheneb mullune majanduskasv kaheksale protsendile, kuid täpsed numbrid avaldatakse homme.

Maksude hea laekumise üks olulisi põhjusi on eurole üleminekuga kaasnenud positiivne mõju Eesti majandusele. Euro andis investoritele kindlustunde, otsesed välisinvesteeringud suurendasid tööhõivet ja kasvatasid ekspordimahte.

2011. aasta tulemused toetavad Eesti stabiilsust maailmamajanduse ebakindlas olukorras ning on ka üldiselt kooskõlas selle aasta riigieelarve koostamisel aluseks võetud eeldustega.

Sotsiaalmaksu laekus detsembris 153,7 miljonit eurot, aastaga täitus 102,9 protsenti eelarves kavandatust. Võrreldes eelneva aastaga kasvas sotsiaalmaksu laekumine 103,8 miljoni euro võrra ehk 6,1 protsenti. Tööturu positiivne areng peegeldus ka maksudeklaratsioonidel – aasta keskmiselt suurenes palga väljamaksete maht 7,7 protsenti ja deklaratsioonidel näidatud töötajate arv 2,9 protsenti.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus detsembris 26,9 miljonit eurot, aastaga täitus 105,5 protsenti eelarves kavandatust. Võrreldes 2010. aastaga kasvasid maksutulud 35,6 miljonit eurot ehk 18,6 protsenti. 2011. aasta tulumaksutagastused olid 13,8 miljoni euro võrra väiksemad kui eelneval aastal ning juurdemääramised suurenesid samas 3,5 miljoni euro võrra. Kohalikele omavalitsustele laekus detsembris füüsilise isiku tulumaksu 52,4 miljonit eurot, aastane laekumise kasv oli 33,8 miljonit eurot ehk 5,8 protsenti.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus detsembris 12,6 miljonit eurot ja aasta jooksul 87,9 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes plaanituga vähendas laekumisi muuhulgas Tallinna Sadama dividendide osaline nihutamine 2012. aastasse. Eelneva aastaga võrreldes kasvas laekumine 2011. aastal 7,3 miljonit eurot ehk 3,8 protsenti. Kogu tulumaksu laekumisest 81,7% moodustas dividendide maks.

Käibemaksu laekus detsembris 120,1 miljonit eurot ja eelarves kavandatust täideti 103,3 protsenti. Võrreldes eelneva aastaga kogunes käibemaksu 95 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti rohkem. Deklareeritud kuised käibed näitasid aasta jooksul tõusutrendi ning suurimad aastased kasvud olid mootorsõidukite müügi sektoris ning eksportivates ettevõtetes. Vaatamata tarbijate ettevaatlikkusele kasvasid ka jaekaubanduse ettevõtete käibed, mida toetas muuhulgas reaalpalkade pöördumine tõusule kolmandas kvartalis. Alates suvekuudest mõjutas laekumist positiivselt kütusesektori korrastamine läbi tagatiste nõude kehtestamise.

Aktsiise laekus aastaga 717 miljonit eurot, mis on 101,8 protsenti eelarves planeeritust. Detsembris tasuti aktsiise 60,8 miljonit eurot, aastane kasv oli 50,7 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti.

Alkoholiaktsiisi laekus detsembris 16 miljonit eurot ning aastaga täideti eelarvest 105 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga kasvas laekumine 13,4 miljonit eurot ehk 8,1 protsenti. Aasta jooksul kasvasid laekumised peaaegu kõikidelt alkoholiliikidelt, suurima osakaalu moodustava kange alkoholi deklareerimine kasvas sealjuures ca 7,7%.

Tubakaaktsiisi laekus detsembris 12,3 miljonit eurot ning aastaga laekus 104,7 protsenti eelarves planeeritust. Aasta kokkuvõttes on tubakaaktsiisi laekumised olnud 29,9 miljonit eurot ehk 26 protsenti suuremad kui 2010. aastal. Laekumise kasvu põhjuseks on nii aktsiisimäärade tõus kui ka deklareeritud sigarettide koguste tuntav kasv. Märkimisväärselt kõrged olid laekumised seejuures suvekuudel, ületades kuiselt 14 mln euro piiri.

Kütuseaktsiisi laekus detsembris 29,6 miljonit eurot ning eelarvest on täidetud 99 protsenti. Aasta kokkuvõttes oli kasv 4,4 miljonit eurot ehk 1,2 protsenti. Kui diislikütuse ja erimärgistatud kütuse osas võis terve aasta jooksul näha võrdlemisi tugevat kasvutrendi, siis kogu kütuseaktsiisi laekumise kasvu hoidis tagasi bensiinilt tasutava aktsiisi vähenemine. Eraisikute tarbimist mõjutas oluliselt kütuse hinnatõus, samuti vähendasid laekumisi eelmise aastaga võrreldes soodsad ilmastikuolud aasta viimastel kuudel.

Ettemaksukonto muutus suurendas detsembris laekunud maksusummasid 8,8 miljoni euro võrra 386,8 miljoni euroni. Aasta lõpu seisuga on ettemakseid 17,5 miljonit eurot, mis suurendab aastaga laekunud maksusumma 4,36 miljardi euroni. Ettemaksukonto positiivne muutus viitab, et detsembris tehti uusi ettemakseid rohkem kui varasemaid ettemakseid ära kasutati.