„Ütlen välja oma seisukoha – ma lähen ja hääletan sellel referendumil. Võib süüdistada, et minu mõtted on vastukäivad, aga mul on nüüd vaid üks instrument, kuidas näidata (mitte lätlastele, vaid parempoolsetele poliitikutele), et on olemas probleemid ja need tuleb lahendada. Ainus instrument on referendum. Teist ei ole,“ ütles Ušakovs intervjuus ajalehele Diena Läti Delfi vahendusel.

Linnapea sõnul on iseenesestmõistetav, et referendum ei ähvarda läti keelt, kuid ikkagi tuleb näidata, „kui paljud inimesed on rahvuspoliitikaga rahulolematud“. Ušakovs rõhutas, et ei esine kahe riigikeele poolt, kuid vene keel on ära teeninud eristaatuse.

„Hakkame realistideks ja tunnistame, et vene keel ei ole siin võõrkeel nagu inglise või portugali keel,“ ütles Ušakovs ning kutsus üles andma vene keelele rahvusvähemuste keele staatust ja laiendama tema kasutusvõimalusi omavalitsuste tasemel.

Mis puutub Üksmeele Keskuse seisukohta, siis ühenduses eksisteerib erinevaid seisukohti. „Me saame aru, et meie ridades on inimesi, kes on valmis hääletama nii poolt kui ka vastu. Praktiliselt ei ole inimesi, kes arvaksid, et on vaja kaht riigikeelt. Aga arvamused lähevad lahku selles, milliseid instrumente tuleks kasutada, et suhtumine Läti venekeelsesse vähemusse oleks teine,“ selgitas linnapea.

Referendum põhiseaduses paranduste tegemise üle vene keele teiseks riigikeeleks kuulutamiseks toimub Lätis 18. veebruaril.