Eelnõu kohaselt ei või gaasi põhivõrke ja tootjat/müüjat kontrollida sama isik. See tähendab, et omandisuhete eraldamine nõuab monopoolses seisus oleva AS-i Eesti Gaas struktuuri ümberkorraldamist, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Sarnase toimingu elektrivõrkudega viis Eesti läbi paar aastat tagasi, kui elektri põhivõrgud eraldati Eesti Energiast.

Eraldumine toimub eelnõu kohaselt kahes etapis. Kõigepealt tuleb 1. jaanuariks 2013 luua ülekandevõrgu ettevõte, kellele kuuluvad ka võrgud. Hetkel Eesti Gaasi tütarettevõttena tegutsev AS EG Võrguteenus on praegu vaid võrgu operaator, mitte selle omanik. Aastaks 2015 tuleb põhivõrguettevõtja omanikering ümber korraldada selliselt, et seal ei oleks gaasi tootmise või müügiga seotud isikuid. Sealjuures ei pea gaasi põhivõrkude omanikuks olema riik.

Juhul, kui EG Võrguteenused omanikeringis nõutud muudatusi 2015. aastaks ei tehta, jätkab ettevõte küll võrguteenuse osutamist, kuid temalt nõutakse sisse sunniraha ning algatatakse sundvõõrandamine.

Eesti Gaas on tema võrgu sundvõõrandamisele teravalt vastu ning pakkus sel nädalal valitsusele kompromissina sellist Eesti Gaasi ülekandevõrgu juhtimismudelit, kus riik saaks olulise kontrolliõiguse ülekandevõrgu üle, aga torud ise jääksid Eesti Gaasi omandisse. Kui aga riik läheb sundvõõrandamise teed, siis ähvardas Eesti Gaas riiki pikkade kohtuvaidlustega.

Maagaasi EL-i siseturu direktiivi kohaselt kehtib MKMi sõnul Eestile küll erand, mille kohaselt ei kohaldata Eestile süsteemihalduri sõltumatuse tagamise nõudeid nii kaua kuni Eesti, Läti või Soome ei ole otseselt ühendatud muu liikmesriigi võrku ning reaalne konkurents maagaasi turul pole võimalik. Võrreldes erandi taotlemise ajaga on olukord gaasiturul aga muutunud nii globaalselt kui Läänemere piirkonnas ning nüüd on võimalik luua täiendavaid võimalusi gaasituru edasiseks arenguks juba 2015. aastaks.

Eesti on otsustanud rakendada direktiivis sätestatud omandilise eraldamise võimalust, et luua eeldused uute tarnijate ja tarnekanalite tekkeks, mis omakorda loob eeldused konkurentsiks ja avatud turuks.

Eelnõu eesmärgiks on ühtlasi viia Eesti seadusandlus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju.