JUHTKIRI: „Mees, su aju on kui ploom!“ ehk ERRi veidrad naljad
Head nalja on raske teha ja kindlat retsepti selle jaoks pole, kuid Delfi arvates on 25-minutilise saate kohta vaid paar naeruturtsatust vähevõitu. Iseenesest oli saade väga maitsekas – võttekohad olid suurepärased ja välimuselt ei ole ka näitlejannadele midagi ette heita. Eelnev väärib tunnustust ka seetõttu, et kui enamasti pälvib meedia tähelepanu hirm ja õud, sotsiaalsed probleemid ning vägivald, siis vähemalt aastavahetusel näidati midagi ebatavaliselt esteetilist.
Ka muusikalised vahepalad ei andnud kvaliteedis järgi ning laiemat tunnustust võiks pälvida „Pane mind tähele“. Lugu väärib kuulamist hea esituse ja laulu poolest, ka video on korralik.
Saadet jaotati osadeks ka Lauri Saatpalu häälega kutsu abil, kes keeras esiteks põhja nummimeetri ja ergutas seejärel filosoofiliste mõtiskluste ning lõpulausega „Elame veel!“ veidi vaimugi. Kas koer etendas saates humoorikat sõnalist osa või galaktikatevahelisi võnkeid (nagu kirjeldus lubas), peab igaüks ise otsustama.
Kui võtta ette ERRi missioon, siis nähtub sealt muuhulgas, et ERR „avardab Eesti inimeste maailmapilti“ ja „ühendab erinevaid kogukondi ja põlvkondi“. Kui saate eesmärk olnuks tutvustada vaatajale Eesti tibikultuuri, siis said „Tujurikkuja“ saadet vedanud Ott Sepp ja Märt Avandi lühifilmis „Tulnukas“ Eesti rollnokluse põhialuste valgustamisega mõnevõrra paremini hakkama.
Kokkuvõttes võib nentida, et kui nalja oleks ka saanud, oleks „Kolm õde ehk Killer tšikid“ kujunenud tõeliseks hitiks. Potentsiaali oli, aga kahjuks ei helistanud see keskmise maitsega auditooriumi hinge- ega ka huumorikeeli.
Kodumaist huumoripõuda võiks ERR edaspidi leevendada välismaiste koomikute esinemistega. Kuigi Eestis on stand-up comedy esinemisvormina veel lapsekingades, võib sel siiski tulevikku olla, arvestades selle edu mujal maailmas.
