Eesti geoloogiakeskuse geoloogilise kaardistamise osakonna juhataja Kalle-Mart Suuroja rääkis Delfile, et ulatuslik maalihe Norras Trondheimis on tavaline protsess, seda enam, et talv on olnud vihmane ja niiske. Suuroja selgitas, et Norra mäenõlvadel on kaljupinnale kogunenud savised pudedad setted, mis hakkavad mööda järsakut alla roomama.

Suuroja märkis, et Eestis toovad niisked aastaajad samuti maalihkeid, näiteks Sindi kandis, kuid Norras hakkab maa järskude nõlvade ja libeda pinnase tõttu esimesena lihkuma. „Norrakad saavad need esmajoones endale kaela,“ sõnas Suuroja. Samas on mehe kinnitusel maaroomed ja -lihked Eestiski orgude äärtel ja klindi jalamil täiesti tavalised. „Kuna klindi astangu peal keegi ei ela, siis pole sest eriti juttu.“

Eestis on Suuroja sõnul mastaabid teised, kuid paar juhtumit on olnud näiteks Toila ja Saka kandis, kus mõnigi klindile sinisavi peale kodu rajanu on koos maalahmakaga alla poole sõitnud. Erinevalt Norrast libiseb Suuroja sõnutsi Eestis alla poole kaljukivi ning maalihked on olnud paarisaja meetri pikkused, kuid väga väikse paksusega – 5-10-meetrised.

Suuroja kõneles, et maalihkeid võib Norras mitmel pool ette tulla ning kohalikud on sellega ilmselt arvestanud. Ohtlikud alad on Suuroja sõnul kaardistatud, kuid maalapi omanikud püüavad oma kodus ohtu trotsides elada. Trondheimi kohta märkis Suuroja, et kuna savised nõlvasetted on alla tulnud, siis on edaspidi samas maalihet vähem.