Uuel aastal hakkan pidama päevikut - just nagu Bridget Jones!
Isiklik päevik oli ikka midagi salajast. Päevik oli see, keda sai usaldada ja minu arvates oli üks asja võludest just see, et kirjutasin sinna ainult enda jaoks. Ma ei pidanud mõtlema, mis keegi teine võiks minu kirjutatust arvata. Ma ei saanud selle kohta kriitikat, ma ei pidanud ennast turundama ega mõtlema, kas kirjapandu mõjutab ka minu tulevikku.
Päevik oli ainult minu jaoks. Olen küll hiljem enamiku oma päevikutest hävitanud. Eks suuremaks saades ja üle lugedes hakkas mõnikord piinlik ja võib-olla tundus suur osa neist mõtetest jaburad. Tagantjärele mõeldes kirjutasingi päevikut just siis, kui olin halvas tujus või õnnetu. Kui olin rõõmus ja elu tundus ilus, siis oli muudki teha, kui päevikusse kirjutada!
Aga tähtis polegi see, mis neist päevikutest hiljem sai. Tähtis oli see hetk, kui võtsin oma päeviku ja elasin sinna kirjutades välja oma tunded. Ma usun, et see oligi päeviku peamine funktsioon - ta oli justkui vaikiv kuulaja. Imeline on ka see, kuidas mõtted kirjapandult settivad. Kuidas viha vaibub ja kurbus kahvatab. Sama mõte sinu peas võib olla piinav, kuid paberil ta justkui jahtub. Päevik võttis endasse kõik halva ja mina tundsin ennast peale kirjutamist palju kergemalt.
Ma ei vastandaks vanamoodsat päevikut tänapäeva võimalustele. Selge on aga see, et kui sa kirjutad midagi, mis on avalik, siis paratamatult ei saa sa olla enda vastu päris aus. Kusagil kuklas on ikka mõte - kes seda loeb, mida minust arvab. Või hoopis soov oma kirjutatu läbi teisi mõjutada.
Päevik pakkus võimaluse olla sina ise. Kus võiks tänapäeva noor seda kogeda? Kus on tal võimalus olla sina ise? Ilma, et keegi kommenteeriks.
Ma ei kirjuta enam ammu päevikusse, kuid mul on alati kaasas väike märkmik, kuhu võin oma mõtted kirja panna.
Siit lihtsalt üks väike idee uueks aastaks - võib-olla tasuks proovida päeviku pidamist. Tänapäeval on kauplused ikka veel täis imeilusaid kaustikuid ja märkmikke, mis lausa kutsuvad kirjutama. Võib-olla tasub üks neist ka endale osta ja kirjutada sinna aeg-ajalt midagi ainult enda jaoks. Midagi täiesti privaatset. Võib-olla mõjub see hästi? Kes teab, ehk tuleb ausalt, ainult enda jaoks kirjutades, lausa mõni hea idee? Või tabab sind hoopis kirjeldamatu selgus ja sa saad aru, mida sa tegelikult tahad ja ootad? Proovi järele.
