Tarand kirjeldas, et kui noormees või neiu tahab täna hakata karjääri tegema, siis otsused ei sõltu mitte nende noorpoliitikute soovist, vaid tehakse ülevalt poolt. Samuti on tema sõnul märgata kodanikujulguse puudumist. „Inimesi pigistatakse pingi alt ja pimedas ning keegi ei saa kohtusse pöörduda, sest kardetakse kaotada töökoht,“ kõneles Tarand.

„Enne kui Eesti Vabariigi teine vaatus algas, oli meil üks ja ainus partei ja siis oli sõna partei vastik,“ meenutas Tarand. „Seetõttu võeti kasutusele sõna erakond.“ Täna eralduvad aga needsamad erakonnad rahvahulkadest.

Et parteilased oleks truud, premeeritakse neid ametikohtadega, märkis Tarand. Ta meenutas, et Eesti vabariigi taassünni ajal olid ametnikud parteitud ja oli ka auameteid, mille näiteks tõi ta maavanema ameti.

„Vaikselt hakati maavanemaid parteistama,“ nentis Tarand. „Sellest on saanud üks võidukas marss, mis on viinud selleni, et paljud ametkonnad on parteistatud.“ Rääkimata omavalitsustest, mis on Tarandi sõnul üldse õnnetud nähtused.

„Muidugi oleksin ka mina pidanud tol ajal maavanemate parteistamise vastu tugevamalt protestima, aga olin kriitikaga tagasihoidlikum, sest olin koalitsiooninõukogu esimees ja pidin tagama koalitsiooni püsimise,“ raputas ta pisut tuhka ka endale pähe.

Tarand rääkis, et kui kuskil sunnitakse lahkuma vanem tegija ja tema asemele pannakse noorpoliitik, kes on ka nõrk, siis väikeses riigis ei tähenda see midagi head. „Kui võim läheb lollide kätte, siis mida üldse me saame veel korda saata?“ küsis ta ja vastas ise, et: „Asi ei ole veel mokas.“