“Uuemad prognoosid Eesti majanduse järgmise aasta mahu kohta ei ole rahandusministeeriumi suvisest prognoosist märkimisväärselt pessimistlikumad. Viimastel kuudel suurenenud väliskeskkonna ebakindlus pole Eestit veel nähtavalt mõjutanud, kuid ekspordinõudluse võimalik stagneerumine võib anda tagasilöögi ka meie kosuvale sisenõudlusele. Seetõttu tuleb plaanide seadmisel hoida senist konservatiivset joont, et jõuda aastaks 2013 eelarve ülejäägini ning alustada reservide taastamisega,” ütles rahandusminister Ligi.

Ministeeriumite poolt uute tegevuste alustamine eeldab senise rahastamise ülevaatamist ning valdkondade siseselt tegevuste tähtsuse järjekorra seadmist. Valdkonnapoliitikaid kujundades peavad riigiasutused silmas pidama praeguste otsuste pikaajalist põhjendatust ja õigustatust, et tulevikus ei kaasneks läbimõtlematuid kulusid.

Samas on eelolevatel aastatel oluline, et riik jätkaks struktuursete reformidega, mis toetavad valdkonnapoliitikate elujõulisust ning annavad hiljem ressursside kokkuhoidu. Eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse, et põhjalikult analüüsitud ja otsustamisküpsete reformide elluviimiseks on rahandusministeerium koostöös valdkonda vedava ministeeriumiga valmis leidma reformide elluviimiseks vajalikud lahendused ja eelarvelised vahendid.

Riigi arengu tervikliku planeerimise eesmärgil on riigi eelarvestrateegia uuendamine planeeritud koostöös riigikantseleiga, kes samaaegselt veab Eesti 2020 konkurentsivõime kava ja vabariigi valitsuse tegevusprogrammi uuendamist. Paralleelselt strateegiadokumentide uuendamisega algavad ka arutelud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi vahendite kasutamise eesmärkidest ja prioriteetidest, mis planeeritakse samuti ühises ajakavas.

Iga aasta kevadel koostatava riigi eelarvestrateegia eesmärk on tagada pikem vaade riigi ja valdkondlike arengute suunamisel. Eelarvestrateegiaga otsustatakse aastate 2013-2016 eelarvepoliitiline raamistik, muudatused valdkonnapoliitikates ning eelarvepoliitilised ja valdkonnapoliitikate eesmärgid.