Kinnitati 21. sajandi kooli investeeringud
Riigikoolidest toetab riik 675.000 krooniga Päinurme internaatkooli õpilaskodu remondi esimese etapi lõpetamist, 902.200 krooniga Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli tulekahju tagajärgede likvideerimist, 1,5 miljoniga Lahmuse eriinternaatkooli söökla remondi lõpetamist ja 300.000 krooniga Ahtme kooli söökla remondi lõpetamist.
Samuti saavad riigikoolidest kaks miljonit krooni Narva vanalinna riigikool esimese korruse renoveerimise lõpetamiseks, 150.000 krooni Tapa erikool remondi lõpetamiseks ning 636.000 krooni Palivere eriinternaatkool võimla remondi lõpetamiseks.
Munitsipaalkoole toetab riik maakondade kaupa. Rahaliselt saab kõige enam toetust Ida-Virumaa, kuhu valitsus tahab kolme kooli jaoks eraldada 17,3 miljonit krooni. Kõige suurem arv koole saab toetust Lääne-Virumaal, kus nelja kooli jaoks on ette nähtud üheksa miljonit krooni.
Kuues maakonnas toetab riik kolme, viies maakonnas kahe, kolmes maakonnas ühe ning ühes maakonnas nelja kooli investeeringuid.
Harjumaa saab kokku ligikaudu 8,7, Hiiumaa 3,4, Ida-Virumaa 17,3, Jõgevamaa neli, Järvamaa 7,6, Läänemaa kaks, Lääne-Virumaa 9,3, Põlvamaa seitse, Pärnumaa üheksa, Raplamaa 5,4, Saaremaa viis, Tartumaa 15,3, Valgamaa viis, Viljandimaa 7,1 ning Võrumaa neli miljonit krooni.
Harju maakonnas saab Turba gümnaasium spordihoone ehitamise lõpetamiseks 4,5 miljonit, Kehra keskkool söökla renoveerimiseks kaks miljonit ning Kernu põhikool söökla ehitamiseks 2,16 miljonit krooni.
Hiiumaa koolidest saab 21. sajandi programmist raha Lauka põhikool, mille renoveerimise lõpetamiseks eraldab riik 3,4 miljonit krooni. Selle toel lõpeb koolisöökla uuendamine, käsitöömaja korrastamine, vanem kooliosa saab uue välisvoodri ja katuse ning tehakse kooliümbruse heakorratööd.
Ida-Virumaal saab Maidla põhikool peahoone renoveerimise lõpetamiseks 8,8 miljonit, Narva Kreenholmi kool algklasside ja vana korpuse renoveerimise lõpetamiseks 8,2 miljonit ning Lüganuse keskkool võimla renoveerimise lõpetamiseks 317.424 krooni.
Jõgeva maakonna koolidest saavad raha Mustvee vene gümnaasium, millele eraldatakse renoveerimise lõpetamiseks 1,8 miljonit, Jõgeva ühisgümnaasium, mille renoveerimise lõpetamiseks eraldatakse 1,4 miljonit ning Põltsamaa ühisgümnaasium, mille tööõpetuse klasside renoveerimiseks eraldatakse 828.000 krooni.
Järvamaal peaks haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul toetama 7,6 miljoni krooniga Imavere põhikooli söökla jaoks mõeldud juurdeehituse ja võimla rajamist.
Lääne maakonna koolidest saab 1,37 miljonit krooni Martna põhikool söökla, võimla ja käsitööklasside renoveerimiseks ning 647.089 krooni Kullamaa keskkool tööõpetuse klasside, abiruumide ja katlamaja korpuse renoveerimiseks.
Lääne-Viru maakonna koolidest saab renoveerimise lõpetamiseks 3,6 miljonit krooni Rakvere vene gümnaasium, B-korpuse renoveerimiseks 2,2 miljonit Kadrina keskkool, võimlaga vana õppehoone renoveerimiseks 3,2 miljonit Tamsalu gümnaasium ning majavammi kahjustuste likvideerimiseks 270.000 krooni Uhtna põhikool. Viimase lisas ministeerium nimekirja, kuna tegu on hädaolukorraga.
Põlvamaa koolidest saavad 21. sajandi kooli programmist 4,2 miljonit söökla ehitamiseks Põlva gümnaasium ning 2,8 miljonit võimla-aula ehitamise ning kogu kooli renoveerimise lõpetamiseks Orava põhikool.
Pärnu maakonnas rahastab riik 2,8 miljoniga Jõõpre põhikooli võimla ehitamist, 3,6 miljoniga Surju põhikooli võimla ehitamist ning 2,5 miljoniga Tõstamaa keskkooli renoveerimise lõpetamist.
Rapla maakonna koolidest saavad 2,5 miljonit aula ja õppekorpuse renoveerimiseks Kohila gümnaasium ning 2,9 miljonit võimla renoveerimise lõpetamiseks Rapla ühisgümnaasium.
Saaremaa koolidest saavad programmi kaudu toetust Kaali põhikool, mille spordisaali renoveerimiseks eraldatakse 2,8 miljonit, Muhu põhikool, mille renoveerimise lõpetamiseks eraldatakse miljon krooni, ning Kuressaare põhikool, mille renoveerimise lõpetamiseks eraldatakse 1,1 miljonit.
Tartu maakonnas saavad 6,8 miljonit toetust renoveerimise lõpetamiseks Lähte ühisgümnaasium ning 8,5 miljonit B-korpuse renoveerimiseks Tartu Kivilinna gümnaasium.
Valga maakonna koolidest saab viis miljonit toetust Tõrva gümnaasium, kus selle rahaga saab lõpetada klassikorpuse juurdeehituse.
Viljandi maakonna koolidest toetab riik 1,1 miljoniga Viljandi maagümnaasiumi võimla ehitamise lõpetamist ning kuue miljoniga Suure-Jaani gümnaasiumi juurdeehituse ühe tiiva ehitamist.
Võrumaal saavad raha Rõuge põhikool, millele klassiruumide osa sisaldava juurdeehituse lõpetamiseks eraldatakse 1,9 miljonit, Vastseliina gümnaasium, millele aula-võimla renoveerimise lõpetamiseks eraldatakse 800.000 krooni, ning Puiga põhikool, millele juurdeehituse lõpetamiseks eraldatakse 1,3 miljonit.
Algsetest taotlustest jäid rahastamata Kallavere keskkool Harjumaal, Puurmani keskkool Jõgevamaal, Paide gümnaasium ja Türi majandusgümnaasium Järvamaal, Ridala põhikool, Risti põhikool ja Noarootsi kool Läänemaal, Moosta põhikool Põlvamaal, Juuru gümnaasium ja Kehtna põhikool Raplamaal, Elva gümnaasium ja Tartu Herbert Masingu kool Tartumaal, Valga gümnaasium ja Tsirguliina keskkool Valgamaal ning Holstre põhikool, Paistu põhikool ja Sürgavere põhikool Viljandimaal.
Õppevahendite jaoks näeb 21. sajandi kooli programm koolidele ette kokku 29 miljonit krooni, millest 1,5 miljonit krooni saavad riigikoolid.
3,2 miljonit krooni saavad õppevahendite jaoks Harjumaa, 378.700 krooni Hiiumaa, 4,2 miljonit Ida-Virumaa, 1,2 miljonit Jõgevamaa, 1,2 miljonit Järvamaa, 936.200 Läänemaa, kaks miljonit Lääne-Virumaa, ühe miljoni Põlvamaa, 2,7 miljonit Pärnumaa, 1,2 miljonit Raplamaa, 1,2 miljonit Saaremaa, neli miljonit Tartumaa, ühe miljoni Valgamaa, 1,8 miljonit Viljandimaa ning 1,3 miljonit Võrumaa koolid.
Õppevahendite puhul on eelistatumad valdkonnad loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia.
Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku ja 21. sajandi kooli projektijuhi Margus Otsa sõnul on kõik maakonnad programmi tulemustest teadlikud.
“Me ei andnud investeeringute jaoks piirsummat ette, sest igas maakonnas ei pruugi neile kriteeriumidele vastavaid objekte ollagi,” rääkis Ots.
Ministeerium seadis kriteeriumideks näiteks kooli jätkusuutlikkuse järgneva kümne aasta jooksul, kohaliku omavalitsuse kaasrahastamise ja ehitustööde tegemise tervikobjektina.
Otsa sõnul lasi ministeerium nimetada maakondadel endil maksimaalselt kolm objekti, arvestades õpilaste protsentuaalset osakaalu kogu riigi arvestuses.
See ongi põhjuseks, miks Ida-Virumaa saab kogu rahast kõige enam, Hiiumaa teistest vähem. Ida-Virumaal õpib 15,5 protsenti kõigist Eesti õpilastest, Hiiumaal õppivate koolilaste arv on teiste maakondadega võrreldes üsna väike.
Otsa sõnul tuleb eelnõu valitsuses arutlusele loodetavasti juba sel neljapäeval.
