Ainuüksi see, et ministrid (enda sõnul) ei tea, mis nende haldusalal toimub, peaks olema piisavaks põhjuseks tagasiastumisele.

Asi pole ainult selles, et paarsada vene ärimeest said elamisloa, vaid selles, et tegemist on pettuse ja korruptsiooniga, ametiseisundi kuritarvitamisega, teadlikult valeandmete esitamisega ja seda tegid valitsuserakondade poliitikud. Elamislubade äri on seotud fiktiivsete investeeringute ja elukohtadega, pankrotimeistrite, tagaotsitavate kurjategijatega ja suurima tõenäolisusega ka tegelastega Vene välisluurest, mis kõiki selliseid olukordi alati ja oskuslikult enda huvides ära kasutab.

Pole välistatud, et omades kompromiteerivat infot elamislubadega äritsemise kohta, püüti nende läbi ka valitsuse tegevust ja otsuseid mõjutada. Seda enam, et teadlikult või teadmata lõid mahhinatsioonideks soodsat pinnast ka eelnimetatud valitsuse liikmed.

Kapo aastaraamatu andmetel kasvab FSB aktiivsus aasta-aastalt ning kõikvõimalikud katsed poliitikuid, ärimehi jne enda kontrolli alla saada on pigem reegel kui erand. Elamislubade äri ja kvoodi suurendamisega kaasnes paralleelselt katse seadustada piiriäärsete ja riigikaitseliselt tundlike maade müümine välismaalastele. Kas siin ei ole tegemist poliitilise mõjuvõimu kuritarvitamisega? Miks kapo antud juhtumi puhul vaikib?

Elamislubade ja ID-kaartide vormistamise skandaal on kahtlemata suureks löögiks IRL-ile, mis on püüdnud näidata ennast isamaalise erakonnana, mis seisab rahvuslik-konservatiivse maailmavaate, ausa poliitika ja ideaalide eest. Paraku on selline imago juba aastaid pelgalt mask. IRL-i volikogus toimunud käte ja omade puhtakspesemine, ignorantsus ning distantseerumine probleemist tõi esile IRL-i tegeliku palge, millel pole midagi ühist eelpooldeklareeritud väärtustega. IRL-i peasekretär Priit Sibul ütles keerutamata, et tema ei näe elamislubade äris midagi, mis läheks erakonna ideoloogiaga vastuollu.

Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne on vähemalt oma kohtadelt riigikogus ja Tallinna linnavolikogus ning ka erakonnast lahkunud. Kolmas tegelane, riigikogu liige Siim Kabrits, kes müüs maad elamislubadevabrikust ID-kaarte saanud vene ärimeestele, jätkab muinasjutuvestmist: temal justkui poleks aimugi olnud, et talle kuuluvasse korterisse oli registreeritud üle saja kahtlase taustaga vene firma, mis sealt siis oma fiktiivseid ärisid ajasid.

Samas paljastas aga „Pealtnägija“, et Kabrits teadis hästi firmade hulgi registreerimisest enda kaasomandis olevale aadressile, vene ärimeeste maale toomisest ja elamislubadest. Kuid nagu Vaher ja Parts, on ka tema keeldunud mingitki poliitilist vastutust võtmast.

Huvitav, kus olid nende ametnike silmad, kes kõnealused firmad registreerisid, enne kui asi hulluks läks ja järelkontrolli teostama hakati? Kas tõesti pidasid nad normaalseks ja igapäevaseks üle saja Vene kodanikele kuuluvate välisfirmade tegutsemist ühes vanalinna korteris? Kui suur oli nende ring, kes IRL-i skeemimeistrite ärist kasu lõikasid? Lihtametnikust ministrini?

Kuid probleem on märksa laiem. See on terve valitsuse, mitte ainult IRL-i usaldusväärsuse ja üksikute isikute käitumise küsimus. Sisserände piirarvu ei suurendanud siseminister Vaher üksi, vaid seda tehti valitsuse korraldusega. Seeläbi on skandaaliga seotud terve IRL-i ja Reformierakonna koalitsioon, nende ministrid ja eeskätt peaminister Andrus Ansip, kes vastutab otseselt oma valitsuse ministrite tegevuse eest. Eriti, kui see õõnestab Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist mainet.

Peaminister mängib aga jaanalinnumängu, peites pea liiva sisse ja teeseldes, et probleemi polegi või et see riiki, valitsust ega teda ennast ei puuduta. Tänaseks oleme kuulnud Ansipi suust vaid seda, et eeldatavasti kõnnivad Vaher ja Parts õigel teel. Luues tingimusi Eesti julgeoleku kahjustamiseks, silmi kinni pigistades ja vastutust vältides?

Samas sahistatakse, et põhjus, miks Parts ja Vaher ikka veel oma kohtadel on, peitub peaministris, kes seeläbi oma koalitsioonipartnereid survestada saab. Olgu sellega kuidas on, kuid on selge, et järgides euroopalikke tavasid, peab lisaks ministritele Vaherile ja Partsile tagasi astuma ka peaminister Ansip. See tähendab aga terve valitsuse väljavahetamist.

Kui suvel pühaliku presidendivande andnud Toomas Hendrik Ilves on oma kohustuste kõrgusel ja tahab käituda ausalt ja riigimehelikult, siis ei saa ta jätta peaministrile vastavat ettepanekut tegemata.

Autor on Eesti Demokraatliku Rahvuslike Jõudude Koostöökoja juht.