Kim tuli võimule 1994. aastal, pärides võimu oma isalt ja stalinistliku Põhja-Korea riigi rajajalt Kim Il Sungilt, vahendab BNS.

Kim Jong Ili surma järel on ebaselge, kes on selles eraklikus ja viimastel kümnenditel mitu näljahäda üle elanud riigis võimul ning kes kontrollib selle tuumarelvaprogrammi.

Lõuna-Korea seadis oma relvajõud häireolukorda, Jaapani valitsus pidas erakorralise nõupidamise. Valge Maja teatas, et USA jälgib väga tähelepanelikult teateid Kimi surmast ning panustab jätkuvalt Korea poolsaare stabiilsusesse ja oma liitlaste julgeolekusse.

USA president Barack Obama ja tema Lõuna-Korea kolleeg Lee Myung-bak arutasid olukorda telefonitsi.

Kimi mantlipärijaks saab ilmselt tema noorim poeg Kim Jong Un, kes on arvatavasti 27- või 28-aastane. Šveitsis hariduse saanud Kim Jong Un tehti eelmisel aastal neljatärnikindraliks ja määrati mitmele kõrgele ametikohale.

"Kõik parteiliikmed, sõjaväelased ja avalikkus peaksid truult järgima seltsimees Kim Jong Uni ning kaitsma ja veelgi tugevdama partei, armee ja rahva ühisrinnet," öeldi riigitelevisiooni eriteates.

Põhja-Korea riikliku uudisteagentuuri KCNA andmetel suri Kim raske müokardilise infarkti tagajärjel. Pühapäeval toimus tema lahkamine.

Põhja-Koreas kuulutati välja riiklik lein, mis kestab 17.-29. detsembrini.

KCNA ütles, et Põhja-Korea liidri matused toimuvad 28. detsembril pealinnas Pyongyangis. Matuste korraldamiskomitee esimees on Kim Jong Un.

Riiklik uudisteagentuur kutsus Kim Jong Uni arvatavasti esimest korda "suureks mantlipärijaks".

Jong Un on "revolutsioonilise 'juche'-ideoloogia suur mantlipärija ning meie partei, armee ja rahva silmapaistev juht", öeldi teadaandes.

Kim Jong Ili tabas arvatavasti 2008. aastal ajurabandus, kuid viimastel välisreisidel Hiinasse ja Venemaale näis ta võrdlemisi hea tervise juures olevat. Ta põdes ilmselt diabeeti ja oli südamehaige.