Viimased sõidukid kokku umbes 110-st ületasid piiri kell 07.38 (Eesti aja järgi kell 06.38), nii et USA saatkonda jääb vaid paarsada sõdurit. Kunagi oli Iraagis 505 baasis ligi 170 000 USA sõdurit, vahendab BNS.

Sellega lõpeb sõda, milles hukkus kümneid tuhandeid iraaklasi ja ligi 4500 ameeriklast ning kaotas kodu 1,75 miljonit iraaklast.

USA vägede lahkumise ajal vaevleb Iraak poliitilises patiseisus, sest 2010. aasta märtsi valimistel enim hääli kogunud Iraqiya blokk otsustas parlamendist lahkuda, et protestida peaminister Nuri al-Maliki tsentraliseeritud otsustamissüsteemi vastu.

Kuid blokk, millel on šiiidist Maliki valitsuses üheksa ministrikohta, ei ole veel valitsusest lahkunud.

Kohalikud võimud Bagdadist põhjas ja läänes asuvas kolmes valdavalt sunniitlikus provintsis on nõudnud sarnast autonoomiat nagu on kurdidel Põhja-Iraagis. See tõi kaasa vihase vastuse Malikilt.

Kõige olulisemad poliitilised küsimused nagu riigi juhitud majanduse ja energiasektori reformimine on samuti lahendamata, rääkimata territoriaalsest vaidlusest naftarikka piirkonna südames asuva Kirkuki üle, millele on pretendeerinud kurdid, turkmeenid ja araablased.

Pühapäeval jõudis lõpule ligi üheksa aastat kestnud sõda, mis algas 2003. aastal äkkrünnakuga. Paljud USA-s lootsid, et sõda saab läbi mõne kuuga, kuid toona langetatud otsuseid on laialdaselt kritiseeritud, sest need õhutasid araablaste sissisõda, eriti Iraagi armee laiali saatmine ja riigiaparaadi puhastamine kõigist Saddami parteisse Baathi kuulunud ametnikest.

Sissisõda kasvas lõpuks üle ulatuslikuks verevalamiseks, eriti pärast 2006. aasta veebruarit, kui Al-Qaeda korraldas valdavalt sunniitlikus linnas Samarras pommirünnaku šiiitide pühamule.

Alates sissetungist on vägivallas hukkunud hinnanguliselt üle 100.000 iraaklase, selgub Briti vabaühenduse Iraq Body Count andmetest.

Verevalamisele suudeti piir panna alles siis, kui USA president George W. Bush sõdurite arvu järsult suurendas ja kohalikud sunni omakaitseväed USA poolele üle tulid.

2008. aastal sõlmisid USA ja Iraak pakti, mille kohaselt peaksid USA väed lahkuma käesoleva aasta lõpuks. Eelmisel suvel kuulutas USA lahinguoperatsioonid lõppenuks, kuigi Iraaki jäi endiselt veidi alla 50.000 sõduri.

Nüüd on USA saatkonnas vaid 157 sõdurit, kes annavad väljaõpet Iraagi vägedele, ning rühm merejalaväelasi, kes välisesindust turvavad.

Kuigi vägivalla tase Iraagis on tunduvalt langenud, on rünnakud siiski igapäevased.

Osa vaatlejaid kardab usuvägivalla uuesti puhkemist ja kahtlevad Iraagi poliitiliste struktuuride tugevuses.