Sõdurid tõotasid kaitsta Eesti Vabariiki ja tema põhiseaduslikku korda vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, täita vastuvaidlematult oma kohustusi ja pidada kinni kaitseväe distsipliinist, teatab kaitseväe peastaap.

"Täna kinnitate te valmidust oma kodumaad kaitsta relv käes ja vajadusel ka oma elu hinnaga. See on märk küpsusest, väärikusest, vastutusest ja vabaks kodanikuks olemisest. See on privileeg ja te võite enda üle uhked olla," ütles Kirde kaitseringkonna staabiülem major Tarmo Metsa pidulikul truudusetõotuse tseremoonial Tapal sõduritele.

Metsa pani ajateenijatele südamele, et teenida on jäänud veel viis kuud, kus peab õppima sõjapidamise tarkusi. "Selle aja jooksul tuleb teil oma võimed proovile panna ja meeskonna liikmetena maksimum anda, et üksiksõduritest saaks kevadeks väeüksus," sõnas Metsa.

Truudusetõotuse teksti luges Tapa ajateenijatele ette õhutõrjepataljoni parim sõduribaaskursuse (SBK) lõpetaja, reamees Erle Porroson.

"Minu eesmärk oli kuldmärk välja teenida, aga kui selgus, et maksimum tegi minust ka parima lõpetaja, oli see suur lisaboonus," ütles reamees Porroson ja lisas, et väljapaistvaid tulemusi õnnestus tal saavutada tänu tugevale tahtejõule ja kaasvõitlejate pidevale toetusele. "Poisid on mind väga palju aidanud, kui oli raske, sain alati nendele loota. Ka lõpurännaku lõpujooksus ütles lahingupaariline, et hoiaksin tema seljakotist kinni ja nii me koos finišijooneni jooksimegi," lisas ta.

Kirde kaitseringkonna Viru jalaväepataljoni ajateenijad andsid sõdurivande eile. Viru pataljoni ülem major Janno Märk ütles ajateenijaile, et mehe kohus on oma tõotusi pidada ja selle vastu eksijaid meenutavad ka järeltulevad põlved.

Kuperjanovi jalaväepataljonis lõpetas sõduri baaskursuse üle 300 ja nooremallohvitseride baaskursuse üle 260 ajateenija. Rännaku ja eksamite edukas läbimine annab Kuperjanovi pataljoni sõduri baaskursusel osalenule õiguse kanda kuulsat Kuperjanovi pataljoni embleemi. Nooremallohvitseri baaskursuse lõpetanud saavad nooremseersandi auaste ja õiguse juhtida jaosuurust üksust. 

"Rännak on sõdurile kindlasti väljakutse, ajateenijad peavad andma lühikese, kuid väga intensiivse eksamisessiooni ajal maksimumi," ütles sõduri baaskursuse rännaku üldjuht, leitnant Lauri Kriisa Kuperjanovi jalaväepataljonist.

Oktoobris teenistusse saabunud ajateenijad on nüüdseks läbinud sõduri baaskursuse, kus neile õpetati sõjaväelisi alusteadmisi. Samaaegselt sõduri baaskursusega toimusid ka nooremallohvitseride ja autojuhtide baaskursused, mis samuti lõppesid sel nädalal. Sõduri baaskursuse lõpetanud rännakul hinnati ajateenijate vastupidavust ja kontrollpunktides rajal täitsid ajateenijad praktilisi ülesandeid, millega näitasid väljaõppes omandatud teadmisi ja oskusi.

Ajateenistuses saadud teadmised on ettevalmistus teenistuseks reservis ja reservteenistuse lahutamatu osa. Praegu aega teenivate noormeeste väljaõppetsüklid lõppevad 2012. aastal suurõppusega Kevadtorm, seejärel arvatakse nad reservi. Eesti kaitsejõudude tugevus peitubki reservväelastes, sõjaliselt väljaõpetatud kodanikes, kes hädaohu korral teenistusse kutsutakse.

Möödunud reedel andsid sõdurivande 144 Vahipataljoni ja 56 logistikapataljoni ajateenijat.