Eksperdid: euroala võlakriisi lahendused on aeganõudvad
Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel rääkis ETV saates „Foorum“, et lõppenud ülemkogu oli tagasikäik, sest ei lahendatud tuumikprobleeme ja riikide võlakirjaprobleeme. „Tuleb järjest rohkem ja pikemalt tegeleda kriisiga,“ lausus Kattel.
Kattel rääkis, et stabiilsusmehhanism on kõigile halvem lahendus kui tugevnenud keskpank. Sellest on analüütikud tänaseks aru saanud ja selle järgi turud ka käituvad. Tema sõnul räägime me täna neoliberaalses retoorikas, et riigid peavad kärpima. See ei anna olulist põhjust investeerida näiteks Itaaliasse või Kreekasse ning kokkuvõttes ei muutu midagi.
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi direktor Juhan Lepassaare sõnul on Euroopas praegu hea vaadata, millisesse konkurentsisituatsiooni on riigid oma poliitiliste otsustega sattunud. „Eesti on täna paremas konkurentsisituatsioonis tänu sellele, et meil on liberaalne tööturupoliitika,“ märkis ta.
Tema sõnul jagunevad riigid laias laastus kahte leeri – need, kes pooldavad võlgade jagamist võrdselt, teised, kes leiavad, et augud tuleb ära lappida ja probleemsed riigid peavad ennast ise muutma. Eesti kuulub tema sõnul koos Saksamaaga teise gruppi.
LHV Panga investeerimispanganduse juht Erki Kert rääkis, et Eestist suurematel riikidel on muutusi raske teha. „Me oleme suhteliselt halvas nõiaringis,“ sõnas ta ja viitas sellele, et riigid peavad jätkuvalt intresse maksma, raha selleks aga pole.
Kert kõneles turuosaliste kartusest, et rahamasin pannakse tööle, aga hetkel tundub talle, et seda veel ei panda tööle.
Saksamaa juhtroll on tema sõnul loogiline, sest riik on suur ja tugev. Samuti on Saksamaal kõige rohkem oma huvi mängus.
Ka Kert leidis, et Eesti on Saksamaaga pigem ühes paadis ja me peakime edasi liikuma Saksamaa eeskujul aeglaselt ja õpetades.
Kert märkis, et ettekuulutused euroala lõpu kohta on üle võlli. Tema sõnul ei ole suures pildis euroga midagi hullu lahti, lihtsalt lühiajaliselt keevad emotsioonid üle.
„Kõik tahaks näha nipsu, mis teeks kiiresti kõik korda,“ sõnas Kert. Ta pakkus, et lahendus ei tule kiire ega ühene, vaid kombineeritud. Natuke inflatsiooni, võlad makstakse tagasi, eelarved viiakse tasakaalu, sealhulgas trükitakse ilmselt natuke ka raha juurde.
Tartu ülikooli Euroopa Liidu õiguse õppejõud Andres Tupits märkis, et Eesti hääl ei kõla väga selgelt ja täpselt. Tema sõnul Saksamaa põhimõtteliselt aktsepteerib oma liidri rolli, kuid ta ei tee seda üksi.
Tupitsa sõnul on lahendusi euroala võlakriisile sama palju kui euroalas riike ehk 17. Iga riik peab tema sõnul olema peremees ja ise oma rahanduse asjad korda ajama, ega saa jääda lootma Brüsselile või Frankfurdile, kui oma riigis on töö tegemata.
Tupits tõi välja, et anomaalia, mis tekkis euroala loomisega oli see, et turud kohtlesid kõiki euroala riike võrdselt. „See muutis riigi võlakirjad atraktiivseks, nad olid atraktiivsed seni, kuni likviidsus turul ära lõppes,“ kõneles ta.
Lepassaare sõnul on kriisid üldjoontes positiivsed ja need on tabanud Euroopat ka varem. „Kui vaadata valuutakursse ja laiemat pilti, siis me ei peaks muretsema,“ lausus Lepassaar.
