Laias laastus on neil kolm ülesannet.

Esiteks, pakkuda ühiskondlikele probleemidele põhjalikumal analüüsil tuginevaid poliitilisi lahendusi. See tähendab, et nad peaksid hakkama täitma maailmavaateliste mõttekodade rolli, läbi viima uuringuid ja analüüse, selgitustööd jne, et muuta meie poliitikud informeeritumaks ja teadlikumaks sellest, mida üks või teine ideoloogia tähendab ja kuidas demokraatia toimib.

Teiseks, arendada ühiskondlikku arusaamist demokraatiast ja demokraatliku mitmekesisuse olulisusest. See tähendab kodanikkonna demokraatia-alast harimist ja selgitustööd nii Eestis kui meile olulistes riikides. Eeldame, et õigeid otsuseid teeb demokraatias ja poliitikas informeeritud ja haritud inimene.

Ja kolmandaks, arendada rahvusvahelist koostööd, et toetada Euroopa Liidu naabruspoliitika elluviimist. Eesti peaks andma oma väikese panuse demokraatia edendamiseks Euroopa Liidu naabruse sihtriikides, nagu näiteks Moldovas, Ukrainas ja Georgias, aga ka teistes endise SRÜ riikides. Eesti on aastaid olnud sedalaadi toetuste saaja, nüüd on aeg ka ise panustada.

Sihtasutustel ja erakondadel on vahel konkreetne piir. Seaduseelnõu ütleb otse, et sihtasutuse tegevuse eesmärk ei tohi olla oma liikmete ja toetajaskonna päevapoliitiliste huvide väljendamine ning võimu teostamine. Sihtasutused ei tohi osaleda valimiskampaania läbiviimisel või konkreetse poliitilise erakonna või tegevpoliitiku propageerimisel.

Määratletud on selgelt ka see, millega sihtasutus tohib tegeleda. Selleks on maailmavaatelise kodanikuhariduse projektid, uuringud ja ajaloo jäädvustamine. Erakondadele on seni, ja õigusega, süüks pandud kontsentreerumist päevapoliitilistele teemadele ning nende vähest lähtumist selgest ja läbitöötatud ilmavaatest ning sellekohastest programmidest.

Sihtasutuste rahastamisest

Saksamaal rahastatakse sihtasutusi põhiliselt riigieelarvest, kusjuures sihtasutused saavad kolm korda rohkem raha kui erakonnad. Eestis nii toimida ei plaanita ja sellist põhimõtet ei toeta ka mitte ükski erakond. Eelnõuga nähakse ette, et põhilise osa oma sissetulekutest saavad sihtasutused annetustest ja projektitaotlustest. Riigieelarvest saavad sihtasutused piiratud tegevustoetust.

Lubatud on annetused ja projektitaotlused siseministri nimekirja kuuluvatelt Euroopa Liidu, EFTA või NATO liikmesriikidelt, kui need lähevad kooskõlla sihtasutuste seadusega määratletud eesmärkidega ega ole ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale. Ettevõtete annetused on keelatud. Rahastamisele ja selle järelevalvele loodud selged reeglid ja piirangud aitavad luua selgema pildi kogu erakondade rahastamisest.

Riigieelarvest on 2012. aastal ette nähtud raha sihtasutuste loomiseks, tegevustoetuseks ja projektideks kõigi sihtasutuste peale kokku 900 tuhat eurot. See raha jaguneb parlamendis esindatud erakondade poolt asutatud sihtasutuste vahel võrdselt. See tähendab, et vahet pole, kas asutanud erakonnal on 55 või viis kohta parlamendis, raha saavad kõik sihtasutused võrdselt nii nüüd kui tulevikus.

Eelnõu ettevalmistamisest

Mõte on küpsenud mitme viimase aasta jooksul, sedamööda, kuidas on arenenud Eesti ja tema integratsioon NATOsse, euroalasse, OECDsse. Kevadel toimus sel teemal kodanikeühenduste ja erakondade ümarlaud. Viimase tulemusena jõudis mõte ka koalitsioonilepingusse ja valitsuse töökavasse (Riikluse peatükk).

Sellest lähtuvalt tegi justiitsministeerium kõigepealt põhjaliku analüüsi (mis on kättesaadav põhiseaduskomisjoni kodulehel), kuidas on reguleeritud ja töötavad sellised sihtasutused mujal. Seejärel kogunes kõigi parlamendis esindatud erakondade töörühm, mis langetas konsensuslikult põhimõttelised valikud. Nende põhjal valmiski tänane eelnõu, mida nüüd parlamendi põhiseaduskomisjon ja täiskogu põhjalikult arutada saavad.

Eelnõu kohaselt jõustuks seadus 1. juulil 2012, aga lõplikult sõltub see ju menetlusest riigikogus. Soovime, et see arutelu oleks võimalikult avalik ja argumenteeritud, mistap ei ole jõustumistähtaeg esmatähtis.

Autor on riigikogu põhiseadusekomisjoni esimees (Reformierakond).