"Oli ilus augustipäev, mil lapse tulevane lasteaed kutsus uusi isasid ja emasid majaga ning reeglitega tutvuma. Direktor oli äsja ametisse saanud noor daam, kes ei peegeldanud empaatiat, nagu see koht eeldaks.
Jutt ise oli alguses lihtne ja etteaimatav - lapsed on hoitud, aga raha on vähe ja kui keegi tahab midagi enamat, tuleb juurde maksta. Kõik lapsevanemad olid sellega ka arvestanud.

Ja enne lõppu ütles noor direktriss, et kui lapsele kella seitsmeks järele ei jõua, siis viiakse põnn laste varjupaika. Vanemate näos oli mõistmatus ja muie, et see ei saa olla võimalik. Selline loll lause kõlas tõesti pigem naljana. Paraku selgus, et naljast on asi kaugel. Tuima näoga ütles direktriss, et kuna kasvatajad on ka inimesed ja saavad väikest palka, siis kl 19 viiaksegi lapsed minema.

"Miks varjupaika?" küsisin.

"Aga kuhu siis veel?" vastas direktriss.

Sellega lugesime teema lõpetatuks, sest nii küünilist ja lastevaenulikku hoiakut poleks osanud oodata."

Loe lisaks: