See tähendaks, et sulgemisele läheksid järgnevad koolid: Kehra Gümnaasium, Loksa Gümnaasium, Loo Keskkool, Kiili Gümnaasium, Turba Gümnaasium, Kolga Keskkool, Kallavere Keskkool, Paldiski Vene Gümnaasium, Keila-Joa SIK ja Keila Ühisgümnaasium.

Leian, et selline lähenemine koolivõrgu renoveerimisele on hetkel täiesti läbi mõtlemata ning kogu töörühma tegevuse aluseks on võetud vaid pelgalt statistilised numbrid, mis kajastavad vaid õpilaste arvu sulgemisele minevates koolides.

Sisuliselt on lahendamata küsimus, kuidas sellistest suletavate gümnaasiumite piirkondadest pärit lapsed peaksid soovi korral gümnaasiumihariduse saama.

Suured lisakulutused

Olen seisukohal, et lapsed ei peaks sõitma pikki vahemaid igapäevaselt selleks, et kooli jõuda ning koju tagasi saada. Meie pidevalt kallinevas eesti elus tähendaks lapse saatmine kaugele kooli kindlasti täiendavaid väljaminekuid kogu perele.

Juba mõned aastad tagasi olid ühe Tallinna lähedase omavalitsuse õpilased olukorras, kus gümnaasiumi puudumisel tuli Tallinnasse kooli sõita. Ka siis oli see igapäevane transpordikulu vanematele üle jõu käiv. Kuidas peaksid need vanemad piletite ostmisega hakkama saama nüüd, kus elatustase on tublisti langenud? Maavalitsuse töögrupp ei ole transpordikulude leevendamiseks välja pakkunud ühtegi võimalust, mistõttu on üsna kindel, et laste koolisõidu kulud tuleb vanematel endil katta.

Kas ja kui paljud vanemad võiksid seda endale lubada?

Õpilaskodud planeerimata

Alternatiiv pikale koolisõidule oleks õpilaskodude ehitamine, kuid praeguse seisuga ei ole küll teada, et maavalitsus näeks ette uute internaatide rajamist. Tulles välja koolide sulgemise projektiga, peaks maavalitsuse töörühmal täna juba täpselt teada olema, milliste koolide juurde ning kui suure õpilaste mahutavusega õpilaskodud on planeeritud. Antud teema üle on väidetavalt arutletud ja mõeldud, aga mingisuguseid reaalseid meetmeid kavandatud ei ole. On lähtutud lihtsast põhimõttest — lapsi vähe: kool kinni! Küll inimesed ise enda eest hoolitsevad.

Tegelikult pole ka õpilaskodud hea lahendus. Kui põhikooli lõpetanud noor inimene läheb ära kodusest keskkonnast kaugele kooli ning elab internaadis, pole tal reaalselt vanemate ning ka sotsiaalset järelevalvet. See omakorda võib viia olukorrani, kus noor inimene sattub üle pea löönud vabadusest eufooriasse ning sellises seisundis on probleemid ja koolikohustuse mittetäitmine kerged tulema. On ju piisavalt näiteid, kus noor tulles uude keskkonda, hakkab alkoholi või mõnuaineid tarbima, ei õpi ning langeb mõne kuuga koolist välja.

Analoogne olukord on ju praegusel ajal kutsekoolidega ja nende õpilaskodudes elavate noortega, kus suure väljalangevuse üheks peamiseks põhjuseks on vanemliku järelevalve puudumisest tingitud probleemid. Keskmiselt langeb ametikoolidest välja ligikaudu 27 % sügisel kooliteed alustanutest. Peamisteks väljalangevuse põhjusteks on koolikohustuse mittetäitmine ning majandusraskuste tõttu tööleminek. Kas varsti peavad ka gümnaasiumiharidust omandavad noored elamiskuludega toime tulemiseks tööle minema? Kes siis koolis käib?

Pikaajaline protsess

Selliseid ümberkorraldusi ei saa teha hetkega ning lihtsalt, mõeldes, et paneme kooli kinni ja kogu lugu. Kogu see protsess on pikaajaline ja vajab tõsist, täpselt kaalutletud analüüsi. Kindlasti oleks vajalik sel juhul konkreetselt paika panna ka projekteerimiskavad ning aeg, millal reaalselt uued internaadid valmida võiksid.

Me ei saa ju eeldada, et vanemad suudaksid õpilastele kooliskäimiseks sõidupileteid osta ja kortereid üürida!

Arusaamatu valik

Millistel alustel on gümnaasiumid liigitatud ellujäämiskõlbulike ning lootusetute hulka, on minu jaoks samuti arusaamatu. Ka allesjäävate koolide hulgas on õppeasutusi, kus tänasel päeval on alla saja õpilase. Mis alusel ikkagi koole nimekirja selekteeriti?

Maavanem Rajasalu ütleb, et ümberkaudsete kohalike omavalitsusjuhtidega oli kena koostöö ning justkui oleks kõik ühiselt niimoodi mõelnud ja otsustanud. Olen isiklikult vestelnud mitme Harjumaa omavalitsusjuhiga, keda koolide kadumine puudutab aga nemad ei teadnud heast koostööst küll midagi. Seda teemat ei ole arutanud ka minu teada Harjumaa Omavalitsuste Liit.

Lisaks sellele on Harjumaa Omavalitsuste Liit tellinud kaks koolivõrgu arenduskava. Jääb arusaamatuks, miks ei tuginenud töörühm arengukavadele vaid langetas otsuse täiesti oma suva kohaselt. Samas jäeti kõrvale see töö, mida Harjumaa Omavalitsuste Liit oli juba ära teinud.

Alustame haldusreformist

Olen jätkuvalt seisukohal, et enne kui alustada koolireformi, tuleks rääkida haldusreformist. Ehk siis sellest, kuidas Harjumaa omavalitsused hakkavad edasi liikuma. Enne, kui ei ole toimunud haldusreformi, on minu arvates koolireformi kavandamine ennatlik ja mõtlematu.

Täna viskab meie reformierakondlasest maavanem haldusreformi üldse kõrvale. Tundub, et sellega ei tahetagi tegeleda ning selle asemel on ette võetud toimiva koolivõrgu lammutamine .

Tegelikult peaks ju iga mõtlev inimene aru saama, et eelkõige peab olema selge, kui palju meile omavalitsusi alles jääb ning millised saavad olema keskused. Alles siis saame rääkida gümnaasiumitest, mis sinna juurde kuuluvad. Kui me täna teeme kõigepealt koolireformi, ning alles hiljem hakame tegema haldusreformi, siis julgen väita, et mõne aja pärast peame uuesti tegema koolireformi.

Läbimõtlemata ettepanek

Juba täna tekitab plaanitav gümnaasiumite sulgemine kooliõpetajate, õpilaste ning nende vanemate hulgas väga palju pingeid. Kas lisastressi tekitamine ongi maavanema eesmärk?
Hetkel on õpetajad saanud selge vihje, et kevadel neil enam töökohta ei ole. Ka õpilastel ja nende vanematel puudub kindlustunne tuleviku suhtes. Milleks tekitada sellist segadust ja milleks tulla välja selliste poolikute, läbitöötamata ettepanekutega?

Maavanema teemakäsitlus paneb ilmselt paljud lapsevanemad mõtlema, kas ikka tasub oma last selles koolis hoida või peaks juba nüüd lapse üle viima kooli, mis kindlasti alles jääb. Sellise paanika esilekutsumisega tehakse ju antud koolidele tegelikult kahju. Lapsed lahkuvadki sellest koolist ning siis on maavanemal hea tõdeda, et näete, meil oligi õigus!

Reformi tulemused

Kui maal suletakse koolid, siis milleni see reform lõpuks viib? Maapiirkondade edasise tühjenemiseni. Need noored, kes sinna jäävad, gümnaasiumiharidust ei saa. Maal elavate inimeste sissetulekud on reeglina väiksemad ning lapse saatmine kaugele kooli ei tule kõne alla. Vähekindlustatud perede lapsed jäävad ilma hariduseta. Tahaksin siinkohal küsida, et kas Reformierakonna eesmärk ongi lumpeni suurendamine? Kas sellist vähese haridusega rahvast on siis kergem juhtida?

On lubamatu luua olukorda, kus noored jäävad hariduseta puhtalt raha puudusel. Gümnaasiumiharidus ei tohi saada vaid rikaste perede pärusmaaks. Haridus peab olema kättesaadav kõigile Eesti riigi noortele.

Autor on Põhja-Tallinna vanem, Harju Maavalitsuse haridusosakonna juhataja 2006-2009, kahe lapse ema.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid