"Majandusteadlased ütlevad, et meid ootab ees nn kaotatud dekaad ehk et majandus järgmise 5-10 aasta jooksul kahaneb. Eesti positsioon siin tänu meie paindlikkusele on suhteliselt hea. Ees ootavad meid heitlikud ja ettearvamatud aastad, me peame säilitama oma paindlikkuse ja reserve," rääkis Neivelt riigikogu pooltühjale saalile.

"Looduses jääb ellu mitte kõige suurem ja tugevamam, vaid kõige kohanemisvõimelisem. Me Eestis oleme kohanemisvõimet mitu korda harjutanud, oleme ühed paindlikumad ELis. Ühelt poolt me justkui oleksime kriisiks valmis, siis reservide pool – riigil on reservid, kuid erasektoril on väga väikesed reservid."

Neivelti arvates on ainuvõimalik tee, kuidas kriisi kiiremini ära lahendada, muuta Euroopa Liidu aluslepingut. "Öeldagi, et me teeme siin tugevama liidu ja kõik, kes tahavad, jäävad ruumi, kes ei taha, minge välja! Anda mingisugused pool aastat aega mõtlemiseks, aruteluks kodus. Aga niimoodi, et iga kuu ajaga tuleb see ülemkogu kokku, otsustab midagi, millel ei ole mingisugust sisu, see asi ei saa kaua kesta. Seesama: eelmine nädal otsustati, et nüüd hakkame automaatselt trahvima neid, kellel eelarve ületab mingisuguse protsendi. Kui tal täna eelarve ülejääk oli, arvati et tuleb 9,5%, tuleb 10,5%, raha ei ole. Kuidas sa teda siis trahvid? Mis sa teed sellise riigiga? Võib ükskõik millise otsuse teha, kui seal ei ole mingit mehhanismi. Kas või seesama EFSF-i lisa või limiidi tõstmine eelmine kord kuu aega tagasi, et kui tõsteti 440 miljardilt 1 triljonini, siis selgub, et ei ole kedagi, kes tahaks tulla sinna seda raha panema. Tehakse natuke tsirkust."