Merike Johanson on lõpetanud Tartu ülikooli arstiteaduskonna, aastatel 1981-1983 läbis internatuuri ning 1993-1995 perearstikursused. Ta on täiendanud end erialalistel kursustel ning lisaks psühholoogia, kriisikäitumise ja juhtimise vallas, teatas PERH-i pressiesindaja BNS-ile.

Aastast 1983 oli Johanson Tartu linnapolikliiniku noorukite kabineti arst. 1993. aastast töötas Tartu üksik-jalaväekompanii arstina ning 2001. aastast oli ta kaitseväe tervisekeskuse ülem.

Merike Johanson on kahel korral laagri arstina viibinud rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel Bosnias ning kahel korral Afganistanis, esimesel missioonil staabiarstina ning teisel kontingendi arstina. Samuti on ta osalenud viiel korral rahvusvahelistel sõjalistel õppustel. Merike Johansonil on kolonelleitnanti auaste.

Järelravi kliinik kolis aprilli alguses Keila haiglast Hiiu korpusesse ja hooldusravi kliinik jätkab tegevust Keilas. Andres Peri asus aprilli alguses tegutsema Hiiu järelravi kliiniku juhatajana.

PERH algatas aprilli alguses sisejuurdluse, et uurida Keila haigla järelravi kliiniku personali käitumist ning väidetavat hoolimatut suhtumist patsienti. Juurdluskomisjoni ülesanne oli välja selgitada, kas 6. aprillil ETV saates "Pealtnägija" kirjeldatud juhtumi puhul on tehtud ravivigu ning kas haiglas on esinenud hoolimatut suhtumist patsienti.

"Pealtnägija" kirjeldas aprilli alguses, kuidas Keila haiglasse ravile toodud eaka naise lähisugulased süüdistasid personali hoolimatuses. Eaka patsiendi sugulase sõnul haiglas patsientidest ei hoolita, neid sõimatakse pidevalt, palatiuksed pannakse kinni ja ruume ei tuulutata. Saatelõigust ilmnes, et patsientidele palatisse paigutatud hädaabinupud tegelikult ei tööta ja nendega ei ole võimalik häda korral haiglatöötajat välja kutsuda.

11. mail kirjeldas "Pealtnägija" taas Keila haiglas toimuvat. Ühe eaka patsiendi sugulase sõnul varastati vanuri haiglas viibimise ajal ema pangaarvelt kokku 16.200 krooni. Viimane summa oli välja võetud pärast patsiendi surma. Patsiendi tütar tegi politseile avalduse, algatatud kriminaalasi raha varast tuvastada ei suutnud. Ühe patsiendi sugulase sõnul nõudis Keila haigla juht Andres Peri ka eaka patsiendi haiglasse jätmise eest 4000 krooni ja konjakipudelit.

ETV saatest selgus, et varem Lõuna riigikaitse osakonna arstliku komisjoni esimehena töötanud Peri sai juba 2005. aastal kriminaalkorras karistada selle eest, et võttis aastate jooksul 17 kutsealuselt kokku 50.000 krooni altkäemaksu fiktiivsete vabastuste eest. Peri ise õigustas oma teguviisi toona väikese sissetulekuga ja sai karistuseks viieaastase vangistuse, millest ta reaalselt pidi ära kandma ainult kaks kuud.

Doktor Peri kandis karistust oktoobrist detsembrini 2005 Murru avavanglas. See tähendas, et hommikul läks ta vanglast tööle Keila haiglasse ja naasis õhtul töölt vanglasse.

Kaks aastat tagasi Keila haiglas psühhogeriaatria osakonda kontrollinud õiguskantsleri meeskond leidis, et haiglas nappis nii personali kui vahendeid, olmetingimused jätsid kõvasti soovida, puudus täpne ülevaade ohjeldusmeetmetest ning patsiendid pääsesid harva värske õhu kätte. Lisaks soovitas õiguskantsler teha personalile "laiahaardeline koolitus erinevate ohjeldusmeetmete, muuhulgas ka verbaalse ohjeldamise kohaldamisest".

Kuna õiguskantsleri kontrollitud Keila haigla osakond suleti, siis järelkontrolli ei toimunud, kuid samad inimesed töötavad majas edasi. Kliiniku juhataja Andres Peri möönis, et järelravi osakonnas on vähem arste, kuid personali puuduse või kvaliteediga probleeme pole.

Põhja prefektuur alustas mais Keila hooldushaigla endise juhi Andres Peri väidetava pistisevõtmise uurimiseks kriminaalmenetlust. Väidetav kuritegu tuli välja ETV saatest "Pealtnägija", mille väitel nõudis Peri Keila hooldushaiglat juhtides eaka patsiendi haiglasse jätmise eest tema sugulastelt 4000 krooni ja pudelit konjakit.

Politsei lõpetas eelmise nädala teisipäeval Peri väidetava pistisevõtmise uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse, kuna kogutud materjalide põhjal ei leidnud kuritegu tõendamist