Eestis on tänavu registreeritud kaks teetanuse juhtu

Sel aastal on terviseameti andmetel Eestis registreeritud kaks teetanuse juhtumit, üks veebruaris Põlvamaal ja teine oktoobris Tallinnas. Viimati registreerisid meedikud Eestis teetanuse haigusjuhu 2003. aastal.

Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu ning hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga, kirjutab portaal inimene.ee.

Haiguse üheks tõsisemaks vormiks on vastsündinu teetanus, mida tänapäeval esineb vaid arengumaades ning millele on iseloomulik kõrge suremus; vähemalt pooled teetanuse surmajuhtudest maailmas kuuluvad vastsündinu
teetanuse arvele. Arengumaades ulatub suremus teetanusse 28 protsendini, arenenud maades on surmajuhud harvad.

Arenenud riikides on enam kui 70 protsenti teetanuse juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega. Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade, nahka läbivate pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega. Haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Haiguse tekkepõhjuseks võivad olla ka teetanuse tekitajaga saastunud kroonilised haavandid.

Arengumaades esineb samuti kaasasündinud teetanust, st vastsündinu saab teetanuse haigestunud emalt. Teetanus ei levi inimeselt inimesele, seetõttu pole haige ohtlik kaasinimestele.

Haiguse peiteperiood on 2-50 päeva. Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena.

Sümptoomid tekiavad tavaliselt 3-14 päeva peale nakatumist. Esimeseks sümptomiks on näolihaste jäikus, sellele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib järjest allapoole.

Võivad tekkida hootised väga valusad lihaskrambid, mis haaravad kogu keha ning mis võivad häirida ka hingamist. Suureneb krambivalmidus ehk mistahes kerge ärritus (valgus, müra või puudutus) võib vallandada krambihoo. Rasketel juhtudel võib tõusta vererõhk, palavik ning tekkida tugev higistamine. Teetanuse tüsistusteks võivad olla tugevatest lihaskrampidest tekkinud luumurrud ja lihasrebendid, samuti kopsupõletik, süvaveenide tromboos või kopsuarteri trombemboolia.

Harvem esineb teetanuse paikset vormi, mille puhul on lihasjäikus vaid haava ümbritsevates lihastes. See möödub raviga täielikult.