Eesti Vabaduspartei — Põllumeeste Kogu
juhatuse avaldus

Eesti Vabaduspartei — Põllumeeste Kogu juhatus jälgib murega viimase aja sünd­musi ja arenguid Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juhtkonnas. Murega sellepä­rast, et mainitud erakond on meile seni olnud ideoloogiliselt lähedane. Massi­tea­bes viimastel päevadel avaldatu põhjal on selgunud kahetsusväärne olukord: riigi heaolu eest seisma valitud teatud (ameti)isikud on asunud Eesti Vabariigi alus­põhi­mõtete eira­mise teele.

IRL-i aated ja rahvusriigi huvid on ohvriks toodud kitsa seltskonna majan­dushuvidele. Silmakirjalikult väidetakse, et kui on raha saadud, siis ongi asi jurii­dili­selt korrekt­ne, hoolimata selle päritolust ja/või edasisest kasutamisviisist.

Meie, kes me alles hiljuti olime ühinemas IRL-iga, elame häbiväärse stsenaariumi ilmsikstuleku näol läbi sügavat pettumust. Kas tuleb arvata, et järgmine JOKK-samm oleks Eesti Vabariigis kahtlastel asjaoludel elamisloa saanud isikutele Eesti koda­kondsuse müümine?

Äsjased Venemaa Riigiduuma valimistulemused Eestis elavate Vene Föderatsioo­ni kodakondsete hulgas näitavad, et mäekõrgune enamus neist (üle 80 protsendi) hääletas piiritaguste Eesti-vaenulike erakondade poolt. Ärgem unustagem hetkekski kuna­gise esikommunisti Mihhail Gorbatšovi ütlust: „Meie ei valluta Baltikumi relva jõul, vaid ostame lihtsalt ära…”!

Siinöeldust piisab (eriti kui on jutt segase päritoluga „välisinvesteeringutest”) rah­vus­likult mõtlevate eestlaste hulgas ärevus- ja ohutunde tekitamiseks. Nagu teada, on säärases patus (=idanaabrilt raha kerjamises) seni pidevalt süüdistatud Kesk­era­konda eesotsas Edgar Savisaarega. Nüüd aga tundub, et Mihkel Kärmase tele­saa­tes „Pealtnägija” (30. november 2011) ja hiljemgi meedias avalikkuse ette toodud info kujutab endast üksnes jäämäe veepealset, nähtavat osa. Mis aga peitub kogu se­ni­se, osavasti mahavaikitud sündmustiku taga?

Meie arvates ei piisa olukorra lahendamiseks üksnes IRL-i erakondlikust pereheit­misest. On ülim aeg, et asjasse sekkuksid Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid. Vaja oleks viivitamatult ja seniselt põhjalikumalt hakata uurima kujunenud skandaalse olukorra tagamaid. Näiteks võiks prokuratuur küllaldase süüdistusmaterjali olemas­olul algatada kriminaalasja, sellele järgnev kohus aga teha oma tööd mitte väikse­ma põhjalikkusega kui seda mõni aeg tagasi ilmutati näiliselt äärmiselt riigitruu Hermann Simmi asjas.

„Kuningas on alasti!” Kui uurimine tõsiselt käsile võetaks — järsku selgub, et selliste simmide arv on Eesti Vabariigis vahepeal suurenenudki?

Eesti Vabaduspartei — Põllumeeste Kogu juhatus
Tartus, 6. detsembril 2011