Faktid on halastamatud.

Ken-Marti Vaher tegutses elamislubadega äritsenud parteikaaslaste huvidega samas suunas, eirates oma alluvatest siseministeeriumi asjatundjate hoiatusi elamislubade kvootide kohta. Lisaks on väga raske uskuda, et Indrek Raudsega lähedaselt semutsenud Vaher ja majandusminister Juhan Parts ei teadnud elamislubade ärist mitte midagi. Ja isegi kui ei teadnud, ei räägi tõsiasi, et minister pole kursis sellega, mis tema haldusalas toimub, erilisest kompetentsusest.

Vaheri puhul on siis tegemist kas valetamisega või ebakompetensusega, Partsi puhul tõenäoliselt samuti. Kuidas pääses elamisloaärikas Nikolai Stelmach majandusministeeriumi arutelule, mis puudutas otseselt tema ärihuvisid ning kuidas muidu sai Parts teha oma kolleegile Vaherile ettepaneku elamislubade kvooti sel aastal tõsta. Isegi kui Parts kirjutas paberitele alla nii, et reaalselt neid ei lugenudki, on seegi märgiline…

Kolmas kivi Vaheri kapsaaeda on fakt, et ta ei teavitanud “Pealtnägija” intervjuust ka oma erakonna juhte enne kui viis päeva pärast selle salvestust. Sellega tõmbas siseminister vaiba mitte ainult enda, vaid ka oma erakonna jalge alt.

Minister Vaher käituks tõeliselt riigimehelikult, kui ta ei jääks ootama nädalavahetusel aset leidva IRL-i erakorralise volikogu otsuseid, vaid teeks praegusest kriisist oma järeldused. Maailmas on ministrid tagasi astunud tunduvalt väiksematel ja kaudsematel põhjustel.