EALL valis pressisõbraks Helve Särgava ja -vaenlaseks suusaliidu
"Helve Särgava on väga meeldiv, soe ja avatud inimene. Ta ei tee pressiga suhtlemisel mitte üksnes seda, mida ta tegama peab, vaid enam sellest," ütles EALL-i tegevdirektor Mart Raudsaar BNS-ile.
EALLi liikmeslehtede peatoimetajad valisid pressivaenlaseks Eesti Suusaliidu, kes valetas ja vassis.
Pressivaenlaseks valitud suusaliitu iseloomustab Raudsaare sõnul "vassimine ja valetamine ning ajakirjanuduse süüdistamine stiilis "sõnumitooja tuleb hukata"".
Raudsaar pidas silmas suusaliidu käitumist ja meediasuhtlust Andrus Veerpalu dopinguskandaali ajal.
Raudsaar märkis, et suusaliidu puhul olnuks vale tuua esile ühte isikut, kuna näiteks peasekretäri puhul on tegemist "ametnikuga, kes teeb, mis talle öeldakse".
Eelmisel aastal valis EALL pressisõbraks endise õiguskantsleri Allar Jõksi ja pressivaenlaseks president Toomas Hendrik Ilvese.
Jõks sai pressisõbra tiitli selle eest, et ta võitleb Eesti siseriikliku avatuse eest. Ilvese valimist pressivaenlaseks põhjendas EALL tema seisukohtadega allikakaitse seaduse eelnõu kohta ning tema halvustava suhtumisega ajakirjandusse.
Tunamullu valis EALL pressisõbraks majandusteadlase Andres Arraku ja pressivaenlaseks reformierakondlasest justiitsminister Rein Langi. 2008. aastal valis EALL pressisõbraks sotsiaaldemokraadist tollasse rahandusministri Ivari Padari ning pressivaenlaseks andmekaitse inspektsiooni endise peadirektori Urmas Kuke. 2007. aastal sai pressisõbra tiitli sotsioloog Juhan Kivirähk ja -vaenlase oma Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip.
2006. aastal oli pressisõber postuumselt Aadu Luukas ja -vaenlane Enn Pant, 2005. aastal vastavalt Tõnis Lepp ja Andres Lipstok, 2004. aastal Marko Pomerants ja Rein Lang, 2003. aastal Mati Alaver ja Peeter Tali, 2002. aastal Allar Jõks ja Heiki Kranich, aastal 2001 Ingrid Rüütel ja Mart Laar ning aastal 2000 Ivar Tallo ja Toivo Jürgenson.
